Riigikohus saatis kollase fooritulega saadud trahvi vaidluse uuele kohturingile

Foor Foto: Aldo Luud / Õhtuleht

Riigikohus tühistas Harju maakohtu otsuse, mis oli andnud õiguse autojuhile, kes ületas ristmikku kollase fooritulega ja sai selle eest politseilt trahvi, ning saatis väärteoasja uuesti esimese astme kohtusse arutamiseks.

Rein Lätt kaebas kohtusse Põhja prefektuuri otsuse, millega teda karistati 40 euro suuruse rahatrahviga selle eest, et ta mullu 16. mail sõitis autoga üle ristmiku foori keelava kollase tule ajal.

Mees taotles otsuse tühistamist, sest tema kinnitusel oli liikluskorraldus väidetava rikkumise toimepanemise kohal puudulik. Foor asub nimelt teelõigul, kus suurim lubatud kiirus on 70 km/h. Sellise kiirusega sõites on peatumisteekonna pikkuseks 70 meetrit, mille läbimiseks kulub 3,6 sekundit. Selles fooris vilgub aga roheline tuli enne kollase tule süttimist ligikaudu 2 sekundit, mistõttu ei ole sõidukijuhil, kes sõidab lubatud suurima piirkiirusega, alati võimalik foori eest õigeaegselt peatuda.

Mullu 29. oktoobril tühistaski Harju maakohus politsei trahviotsuse ja lõpetas väärteomenetluse, põhjendades seda osaliselt sellega, et asjas oli tunnistajana üle kuulatud politseinik, kes teostas sündmuskohal liiklusjärelevalvet. Teisalt ei leidnud kohtu hinnangul kinnitust asjaolu, et peatumine ettenähtud kohas oli võimalik liiklust ohustamata. Tunnistajana üle kuulatud politseinik ei olnud andnud ütlusi peatumise võimalikkuse kohta ja muud tõendid selle asjaolu kohta puuduvad.

Samuti nähtus Harju maakohtus uuritud videosalvestiselt, et enne Läti sõidukit ületas ristmikku foori rohelise tulega kaks sõidukit ja vahetult nende järel Lätt. Kui tema juhitud mootorsõiduk oli ristmiku vahetus läheduses, lõpetas roheline tuli vilkumise ja kollane tuli süttis hetkel, kui mehe sõiduk oli juba praktiliselt ristmikul. «Kuna kõnealusel teelõigul on suurim lubatud kiirus 70 km/h, siis sõiduki peatamine väga lühikese aja jooksul, mis möödub rohelise tule vilkumise algusest, ei ole võimalik. Väärteoasjas kogutud tõenditega ei ole R. Läti kaebuses esitatud seisukohti ümber lükatud. Kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada R. Läti kasuks,» järeldas maakohus.

Põhja prefektuur kaebas otsuse riigikohtusse, väites, et maakohus jättis lubamatult politseiniku ütlused otsuse tegemisel arvestamata. Kaebuses märgitakse, et riigikohtu praktika kohaselt ei ole välistatud, et kohtuvälise menetleja ametnik saab olla tõendi allikaks. Ütlusi ei tohi anda vaid politseiametnik, kes menetles sama väärteoasja, kuid kõnealuses asjas ütlusi andnud ametnik J. A. seda ei teinud.  

Samuti nähtus politsei hinnangul tõendiks olnud vdeosalvestiselt, et hetkel, mil fooris süttis kollane tuli, ei olnud Läti sõiduk veel ristmikul. Sõiduki juht ilmus kaamera vaatevälja ja ületas stoppjoone alles pärast kollase fooritule süttimist.

Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis asja arutades, et maakohtu põhjendused otsuses on kaootilised; otsus on selgelt struktureerimata ja seal ei eristata tõendite hindamist ja õiguse kohaldamist, mis raskendab oluliselt kohtuotsuses sisalduva mõttekäigu jälgimist. See on hinnatav väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisena.

Samuti kordab kolleegium põhimõtet, et väärteoasjas ei või tunnistusi anda politseiametnik vaid siis, kui ta ise asja menetleb. Seega pole õige maakohtu seisukoht, et tunnistaja J. A. ütlused ei saa olla selles väärteoasjas tõendiks.

Kus peab peatuma?

Riigikohtu kolleegiumi hinnangul oli maakohus jätnud ka asja lahendamisel täpselt tuvastamata, kus oleks pidanud antud ristmikul liikleja keelutule süttides peatuma jääma – kas seal oli stoppjoon, stoppmärk või oleks pidanud sõiduk peatuma lõikuva sõidutee ääres. «Maakohus ei ole neid küsimusi lahendanud, nentides vaid, et kollase tule süttimise ajal oli menetlusalune isik «praktiliselt» ristmikul,» heidab riigikohus ette.

Kolleegium nentis, et kui kollane tuli süttib ajal, mil juht on juba ristmikul, tuleb liikumist igal juhul jätkata. Samas paneb seadus juhile kohustuse kohandada oma sõiduki kiirus selliseks, et tal oleks võimalik peatuda teel oleva etteaimatava takistuse, sealhulgas liiklust reguleeriva foori ees.

«Kui peatumine on siiski võimatu sellega kaasneva liiklusohu tõttu, annab seadus võimaluse sõita ristmikule ka foori kollase tulega. Sellise kaitseversiooni esitamisel lasub menetlejal vaieldamatult kohustus selle asjaolu esinemist kontrollida ja menetlusalusel isikul on omakorda kohustus avaldada menetlejale kõik tõendid, mis annavad selliseks kontrolliks võimaluse. R. Lätt ei ole aga kogu menetluse jooksul esitanud väiteid peatumise võimatuse kohta selleks ettenähtud kohas liiklust ohustava olukorra tõttu. Foori kollase tulega ristmikule sõitu ei saa õigustada ebaõigesti valitud sõidukiirusega,» märkis kolleegium.

Neist põhjendustest lähtudes rahuldas riigikohtu kriminaalkolleegium politsei kaebuse ja tühistas Harju maakohtu otsuse selles väärteoasjas ning saatis uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus.