«Kui vaatame maailma spordimeditsiini absoluutset tipptaset, siis Eesti sinna ei küündi. Teadmised on küll tipu lähedal, kuid keskkond, kus nad peavad töötama, pole teadmiste vääriline. Rahalised võimalused on piiratud ning spordimeditsiin iseenesest nišitoode,» rääkis täna 15. sünnipäeva tähistava Eesti Spordimeditsiini Sihtasutuse juht Mihkel Mardna. «Meil on küll hea asukoht, kuid maja ja ruumid, kus asume, pole kohandatud sellise asja jaoks. Samas ei anna seinad tulemust, vaid ikka inimesed, kes töö ära teevad. Olen käinud Läti analoogses asutuses ja võin öelda, et nemad on meist palju maas. Samas aga annavad Saksamaa või Soome meile silmad ette.»
Tellijale
Mardna: spordiarstide tase on tipu ligi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegelikult ulatub Eesti tipptasemel spordimeditsiini ajalugu sügavasse nõukogude aega, kui sportlaste raviga tegeles kehakultuuri dispanser. Mitmed senigi töötavad arstid pärinevad toonasest ajast. Kogemused on head, kuid samas viitab see ka heade spetsialistide nappusele.