/nginx/o/2012/02/01/936898t1hee92.jpg)
Valitsus kiitis heaks ja saatis riigikokku eelnõu, mis muudab karistusregistris karistuste kustumise põhimõtteid ja tähtaegu selliselt, et iga uus karistus ei peata eelmise karistuse kustumistähtaja kulgemist.
Seadusmuudatus kiirendab karistuste kustumist registris
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul puudutab seadusmuudatus viiendikku Eesti elanikest. «See puudutab inimeste olekut karistusregistris, täpsemalt 600 000 ja 39 000 kriminaalasja, inimestest 250 000 inimest, kel on karistusregistris märge väärteo ja 22 500 inimest, kel kriminaalasja kohta.»
Eelnõuga muudetakse karistusregistri seadust nii, et uus karistus enam ei katkesta vana karistuse kustumise tähtaja kulgemist ning iga karistus kustub vastavalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
«Igal karistusel on oma kustumise tähtaeg. Väärteo puhul, milleks võib olla näiteks rahatrahv lahtise turvavööga sõitmise või vales kohas sõidutee ületamise eest, on karistuse kustumise tähtaeg üks aasta. Selle tähtaja möödumisel peaks kustuma ka märge kehtiva karistuse kohta karistusregistrist ning minema karistusregistri arhiivi,» ütles minister.
Kehtiva seaduse järgi katkestab aga iga järgnev karistus eelmise karistuse kustumise ning kustumise tähtaeg algab uuesti. Selline korraldus on tekitanud olukorra, kus vahel kehtivad vanad karistused aastakümneid, hoolimata sellest, et inimene on oma karistuse sisuliselt ära kandnud.
Näiteks on praeguse korra järgi võimalik, et 2010. aasta alguses piletita sõitmise eest trahvi saanud inimesel, kes 11 kuud hiljem saab rahatrahvi liikluskindlustuseta auto juhtimise eest ning sellest veel 10 kuud hiljem rahatrahvi autoroolis mobiiltelefoniga rääkimise eest, on karistusregistris kehtivad kõik kolm väärteokaristust. «Uue korra kohaselt oleks tänaseks varasemad karistused kustunud ning kehtiv oleks ainult viimane karistus,» kinnitas Pevkur.
Eelnõuga luuakse ka eritingimused süüteo toime pannud alaealistele, kelle puhul edaspidi hakkavad karistused kustuma praegusega võrreldes lühema tähtaja jooksul. Kuna kuritegude toimepanemine on noores eas suures osas arenguline nähtus ning enamik alaealisena karistatutest mõne aasta jooksul kuritegevusest eelkõige tänu positiivsele sotsialiseerumisele eemaldub, siis pole enamasti ka karistusregistri kirje kui negatiivse märgi omistamine sellele sihtgrupile vajalik.
Ühe olulise muudatusena täpsustatakse ka vanglakaristuse kustumise tähtaegu. Kehtiva seaduse kohaselt on karistusandmete kustutamise tähtaeg üle kolmeaastase vangistuse puhul kümme aastat. Karistusandmete kustumise tähtaeg on otstarbekas siduda esimese ja teise astme kuritegude eristamisega, mis asendaks seni kehtinud kolmeaastase vangistuse piir viieaastase vangistusega.
Eelnõu kohaselt on edaspidi alla viieaastase vanglakaristuse kustumise tähtaeg viis ning pikemate vangistuste puhul kümme aastat.
Eelnõu jõustub kolmes osas – andmete arhiivi kandmise osa jõustub selle aasta 1. juunil, üldine osa 15. juunil ning karistusandmete kustutamise tähtaegade osa 1. oktoobril 2013.