Uuring: Eesti haridussüsteem ei vasta kellegi ootustele

Keeleõpikud. Foto: Elmo Riig / Sakala

Aprillis tehtud uuringust selgus, et nii koolijuhtide, õpetajate, riigi esindajate, haridusspetsialistide, õpilaste, lapsevanemate kui tööandjate arvates puudub praeguses haridussüsteemis eesmärgipärasus ja arusaam, mida peab ühiskonnale ja inimesele lasteaiast täiskasvanuks saamiseni andma.

Küsitlusest selgus, et  koolides on valdav loenguvorm, faktipõhisus ja sidususe puudus erinevate ainete ja praktilise eluga pärsib õpilaste huvi, teatas uuringu teinud Cumulus Consulting.

«Õpilane on võimeline lõpetama gümnaasiumi kindla veendumusega, et füüsika molekul ja keemia molekul on kaks erinevat asja,» tõi Cumulus Consultingu vanemkonsultant Lauri Jalonen näite.

Eesti koolides pakutav haridus on eelkõige teadmistepõhine, kuid see ei vasta näiteks üldse tööandjate ootustele oma tulevaste töötajate suhtes.

Teadmistele keskendumine ei toeta peamiselt seda, mida nimetasid uuringus tööandajad nn hea töötaja omadusteks, nagu empaatiavõimet, huvi juurde õppida, sära silmis, loomulikku võimet vaimustuda, algatusvõimet ja tahet ära teha, initsiatiivikust, vastutusvõimet ja julgust.

«Üldiselt ollakse nõus, et kõik haridustasandid ja õppeained peaksid omavahelise konkureerimise asemel sügavamalt integreeruma ning tegutsema ühise eesmärgi nimel, et pakkuda noortele haridust, mida nad vajavad ja soovivad,» sõnas Jalonen.

Veidi üle 1000 valdavalt Ida-Virumaa 4., 9. ja 12. klassi õpilaste ja õpetajate seas tehtud uuringust tuli välja ka tõsiasi, et õpilaste rahulolu ja õpingutest saadava kasu tunnetamine langeb oluliselt põhikooli ja gümnaasiumi astmes, olles kõige kõrgem 4. klassi õpilaste seas.

Õpilased peavad kooli valikul selgelt kõige olulisemaks sõbralikku õhkkonda ning tegusaid ja ettevõtlikke õpetajaid, samas kui riigieksamite tulemused ja nüüdisaegne füüsiline koolikeskkond on tähtsuselt alles neljas-viies kriteerium.