Laar: lahendused sünnivad lõpu eel

Pildil Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar, Reformierakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip ning sotsiaaldemokraadist rahandusminister Ivari Padar. Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja

Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Mart Laar avaldas veendumust, et koalitsioonierakonnad suudavad eelarvekärbetes ning majanduse elavdamise plaanides kokku leppida, kuid tõdes, et lahendused sünnivad alles päris lõpu eel, kui kõik võimalused on läbi vaagitud.

«Lahendused tulevad,» avaldas Laar ETV saates «Foorum» veendumust, tuues näiteks, et käesolev nädal on koalitsiooni sisetülide osas olnud juba palju rahulikum kui eelmine.

Ka sotsiaalminister Hanno Pevkur hindas koalitsiooni tervise normaalseks.

Opositsioonilise Keskerakonna esindaja Jaak Aab tõi suurima etteheitena valitsuse tööle välja tõiga, et viimasel puudub positiivne programm majanduse elavdamiseks ning need ideed, millega välja tullakse, on hiljaks jäänud.

Laar tuletas Aabile meelde, et suured maksulangetused, mille tulemusel nüüd üsna õhukese riigiga silmitsi seistakse, on tehtud ajal, mil Isamaa (ja Res Publica) ning sotsid valitsusse ei kuulunud, küll olid seal aga Kesk- ja Reformierakond.

Töötukassa probleemidele keskendudes ja töötuskindlustusmaksu määra tõstmisest rääkides rõhutas Pevkur, et koalitsioonis on Reformierakond ja IRL maksutõusudele kindlalt vastu. Ta rõhutas, et maksumäära tõstmine 0,9 protsendi pealt 3 protsendini sai kokku lepitud, kuid praegu määra uuesti tõstes satuksime olukorda, kus suvalise maksu tõstmine tundub väga lihtne asi.

Eiki Nestor Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast tõdes, et töötukassa jätkusuutlikkuse nimel on vajalikud mõistlikud lahendused ning et 3-protsendine maksumäär pole sotside jaoks kindlasti lõplik piir.

Pevkur rõhutas, et maksumäära tõstmine 3 protsendilt kõrgemale tähendab eelkõige tööjõu maksustamist ning ka ettevõtete maksustamist, mis on väga karm otsus.

Nestor nentis, et kui soovitakse töötuskindlustuses mingitest uutest lahendustest rääkida, tuleb aru saada, et keegi peab nende eest ka maksma, 3 protsendi eest tema hinnangul midagi uut teha ei saa.

Mart Laar nõustus Hanno Pevkuriga, et Eesti on võrreldes naabritega veel suhteliselt hästi läinud, kuid rõhutas, et 21. mai hommikul kell 10 peab kärpekava olema jõudnud valitsusest parlamendi ette. Kui see nii ei lähe, kaotab eesti tema hinnangul palju.

«Mulle tundub, et meil ei saada aru, kui tõsine on olukord tegelikult maailmas ja Eestis,» sõnas ekspeaminister ning lisas, et samas on meil šanss olukorrast tugevamalt välja tulla kui meie naabritel, kuid selleks tuleb teha karme ja kiireid otsuseid: eelkõige hoida eelarve tasakaalus, teha solidaarseid kärpeid ning leida vahendid töötukassa probleemide lahendamiseks.

Ta rõhutas, et kui parlamendi suvepuhkuse ajaks ei jõuta teist negatiivset lisaeelarvet ja selle rakendumiseks vajalikke seadusi vastu võtta, saab ju alati kutsuda kokku riigikogu erakorralised istungid, kuid aja- ning rahakaotus on siis juba paratamatu.

«Kui me seda kõike 1. juuliks ei jõua, kaotame väga palju,» nentis ta.

Rääkides sotsiaalministeeriumi justkui ees ootavast 8 protsendi suurusest kärpest, mis on ligi 2,3 miljardit krooni ning millest töötajate palgakärbe annaks vaid mõne miljoni, tõdes ta, et kui töölepinguseaduse kohta ühtki otsust vastu võtta ei suudeta, peab sotsiaalministeerium kärpima juba 3 miljardit.

Sotside pakutud 4-protsendilise töötuskindlustusmakse määra kohta ütles Laar, et tegelikult võiks siis ju ausalt öelda inimestele, et töötukassa vajadusteks sellestki summast ei piisa, pigem oleks siis maksemäär vaja tõsta korraga 7 protsendi peale või enamgi.

Laari hinnangul ei saa praeguse olukorra tõsidusest aru nii mõnigi ametiühingujuht, kelle lahmivad avaldused viivad praeguses olukorras töökohtade säilitamise asemel nende veelgi suurema kadumiseni.

Saate lõpuks küsis saatejuht Andres Kuusk minister Pevkurilt, kas nädala pärast on koalitsioon veel koos, millele minister vastas, et «eks elu näitab». Sotsiaaldemokraat Nestor oli veendunud, et valitsus püsib, kuna muidu poleks ju kooskäimistel ja kärpeistungitel mingit mõtet.

Saates esitatud esimesele telefoniküsimusele «kas võiks tõsta töötuskindlustusmaksu 4 protsendini?», vastas jaatavalt 33,7 protsenti vaatajaist. Teine küsimus oli «kas usute, et majanduslanguse põhi on käes?», millele vastas jaatavalt 22,1 protsenti vaatajaist.