/nginx/o/2012/10/17/1378100t1h7024.jpg)
Inimesed kardavad tavaliselt seda, millega nad ei ole kokku puutunud, ja ka eestlaste arvatav sallimatus on tingitud vähestest kokkupuudetest teistsugustega, ütles inimõiguste keskuse juht Kari Käsper.
Käsper: sallimatuse tingib inimeste vähene kokkupuude teistsugustega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimase aja vaidlustest tõukuvalt arutleti saates «Vabariigi kodanikud», kas Eestis on probleeme teistsuguse sallimisega, Kari Käsper ütles, et näiteks homoabielude teema on nii probleemne inimeste eelarvamuste ja vähese teadlikkuse tõttu.
«Inimesed arvavadki ekslikult, et näiteks Eesti rahva säilimist või edasiarengut või seda, et meil on vähem lapsi, põhjustavad millegipärast just samasoolised paarid,» tõi ta välja, lisades, et osaliselt tuleneb sallimatus minevikutaagast ja sellest, milline oli suhtumine samasooliste suhetesse Nõukogude ajal, väga palju on neid inimesi, kes kannavad edasi toonaseid väärtusi ja võib-olla ise seda ei teadvustagi.
«1960. aastad, minu nooruspõlv on selles mõttes murranguperiood, kõik need emantsipatsioonid, mis sellel ajal tulevad, aga me oleme sellest edasi jõudnud kõigest ühe põlvkonna võrra, me ei tea, mis vapustusi need emantsipatsioonid pikemas perspektiivis kaasa võivad tuua,» rõhutas konservatiiv Mart Helme, küsides, miks me eeldame, et see, mida propageeritakse Euroopas sallivuse nime all, on õige lahendus.
Kirjanik Maarja Kangro küsis, kas emantsipatsioonihirm tähendab, et peaksime siis end pigem hoidma vaos ja mitte laskma arengutel nii vabalt edasi kulgeda, kuna oleme hirmul mingisuguste võimalike plahvatuste ja katastroofide ees, ta lisas, et kui vähemused astuvad välja oma õiguste eest, ei nõua nad, et nende seksuaalne sättumus või kultuur saaks domineerivaks või ainuvalitsevaks.