Juhtkiri: Nukuteatri juhi järjekordsed trikid ja vassimine

Foto: Urmas Nemvalts

Nukuteatri juhtide järjekordne eksimus autoriõiguste vastu on erakordselt piinlik ning veelgi piinlikum oli teatrijuht Meelis Pai reaktsioon ajakirjaniku küsimustele. Veel eile hommikupoolikul väitis ta Postimehe reporterile, et teatril on olemas kõik õigused kõigi lavastuses «Shrek» esinevate tegelaskujude kasutamiseks. Kõigest paar tundi hiljem kuulutas teater ise välja konkursi, et asendada etendusse sisse lavastatud Eno Raua loodud tegelaskujud, mille kasutamiseks teater kirjaniku pärijatelt luba ei saanud. Uus vassimine sunnib muuhulgas küsima, miks me peaksime tõsiselt võtma teatrijuhi seletusi varasemate etteheidete kohta nii autoritasude maksmise kui ka teatri majandamise osas.

Küsimus pole niivõrd eksimise faktis, kuivõrd suhtumises, mis on mitmes plaanis täiesti kohatu. Esiteks poleks olnud midagi lihtsamat kui kohe tunnistada, et asjaajamises on tehtud viga ning seda juba parandatakse. Teiseks langeb see juhtum kurvastava äratuntavusega samasse tegutsemise mustrisse, millest oleme viimastel kuudel nukuteatri kohta aimu saanud.

Üleolev suhtumine autoriõigustesse pole kuidagi õigustatav. Nii tegelaskujude kui mistahes teose looja on panustanud oma loomingusse samal moel kui mingi füüsilise objekti loojad. Me ei arva ju, et auto varastamine vabrikust oleks õige tegu. On autori vaba voli, kas ta jagab oma loomingut tasuta või küsib selle eest suurema või väiksema rahasumma. Konkreetsel juhul leidis autori pärija, teades kadunud kirjaniku soovi, et need eesti lastekirjanduse tegelaskujud ei sobi Hollywoodi muusikali. Isegi kui autor on otsustanud jagada oma loomingut tasuta, on ometi tema õigus öelda, mis kastmes tema loomingut esitada võib ja mis seostes mitte.