Tamsalu mõrvajuhtumis on vahistatud ka kolmas inimene

Prokuratuuri ja uurijate väitel on Tamsalus märtsi keskpaigas tapetud 15-aastase Marily mõrvajuhtumis vahistatud ka kolmas mees, keda kahtlustatakse Marily seksuaalses ärakasutamises.

Viru ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Sirje Merilo ütles, et lisaks varem mõrvas kahtlustatavatena kinni peetud 15-aastasele Valerile ja 33-aastasele Nataljale on kinni peetud ka 51-aastane Sulev, kes elas samuti Valeri ja Natalja juures.

Sulevile on esitatud kahtlustus seksuaalkuriteos ja Marilylt vabaduse võtmises. Politsei pidas Sulevi kinni 26. märtsil ja vahistas kaks päeva hiljem. Meest kahtlustatakse sugulise kire vägivaldses rahuldamises noorema kui 18-aastase suhtes isikuna, kes on varem samasuguse kuriteo toime pannud.

Sündmused said alguse 18 märtsil, kui politsei sai teada Marily väärkohtlemisest.

Merilo väitel on tõenäoline, et tüdruk mõrvatigi selleks, et varjata tema suhtes varem toime pandud kuritegusid.

«Kui politsei kohale läks ja Marilyt küsitles, siis ta kaebas, et Valeri kiskus teda juustest, vajutas korra käega kaela peale ja ühe korra lõi näkku,» rääkis Merilo. «Samas kaebas ta ka kõhuvalu. Selgus, et mõni aeg varem oli Natalja teda jalaga kõhtu lööud.»

Merilo lisas, et seejärel alustati kriminaalmenetlust kehalise väärkohtlemise paragrahvi järgi.

Kiirabis Marilyl olulisi vigastusi ei tuvastatud ja Merilo sõnul on hinnanguline, kas tüdruku väärkohtlemist saab nimetada läbipeksmiseks.

Rakvere politseijaoskonna juht Lembit Kalda rääkis, et tüdruk kuulati politseijaoskonnas üle. Valerit üle kuulata ei jõutud. «Ta oli kutse politseisse ilmumiseks kätte saanud,» lisas Merilo.

«Kuna asjaolud, mis antud hetkel teada olid, ei viidanud sellele, et mingisugust otsest ohtu tüdruku elule või tervisele oleks olnud, politsei teavitas koheselt tüdruku ema, kes oli teadlik tema viibimiskohast ja aktsepteeris seda,» rääkis Kalda. «Politsei sellest ka lähtus.»

Kalda lisas, et tüdruk ei asunud mitte vägivavallatseja juures, vaid tema viibimiskoht, hetkel kui ta oli Tamsalus, oli kolmanda isiku juures. «Tegemist on täiskasvanud isikuga ja sinna ta ka suundus tagasi,» rääkis Kalda. Marily oli seal peres oma ema nõusolekul viibinud korduvalt alates eelmise aasta novembrist.

Kalda lisas, et tegemist oli probleemse perega, kuhu on politsei saanud olmetülide tõttu kümneid väljakutseid ja ka 18. märtsil oli politsei sinna kutsutud kolmel korral. Tülid toimuvat tavaliselt omavahel ning keegi lõpuks kellegi peale ei kaeba, kui kaineks saadakse.

Kahtlustuse kohaselt võtsid Valeri, Natalja ja Sulev seejärel 18. märtsi õhtul tüdrukult vabaduse ning hoidsid teda Tamsalus Koidu tänaval asuvas korteris kuni 21. märtsi õhtuni.

«Esialgsetel andmetel tarvitati sel ajavahemikul ohvri suhtes nii vaimset, füüsilist kui ka seksuaalset vägivalda,» ütles Merilo.

Marily surnukeha avastati Tamsalu terviserajalt 22. märtsil. Ei vasta tõele väide, nagu oleks tüdrukul pea maha raiutud, küll aga olid juuksed maha aetud.

«Tänaseks päevaks on selge, et tal oli hulgaliselt haavu,» rääkis Merilo, kelle sõnul on põhjust arvata, et enamus haavadest olid tekitatud kirvega.

Merilo väitel on tõenäoline, et tüdruk mõrvati selleks, et varjata tema suhtes varem toime pandud kuritegusid. Merilo lisas, et arvab mõrval olevat otsese seose sellega, et Valeri sai teada enda vastu algatatud menetlusest.

Nataljat on varem karistatud kahel korral röövimiste, korduvalt varguste ja avaliku korra rikkumise eest.

«Nende asjaolude väljaselgitamiseks, kas politsei on käitunud õiguspäraselt ja täitnud kõiki seadustest ja juhenditest tulenevaid nõudeid, algatati eelmisel nädalal distsiplinaarmenetlus,» rääkis PPA sisekontrollibüroo juht Raul Vahtra. «Tänase seisuga ei ole ühegi ametniku suhtes veel süütegu tuvastatud, aga menetlus jätkub. Kõikidele küsimustele ei ole veel vastuseid.»

«Kui vastused saame, siis ma ei välista, et teatud otsused võivad siit tulla,» lisas ta. Vahtra rääkis, et sisekontroll ei anna ainult hinnangut, kas keegi jättis midagi tegemata, vaid vaadatakse kindlasti üle kõik seda valdkonda puudutavad protseduurid ja juhendid.

Kalda seletas, et kohalik sotsiaaltöötaja tegeles probleemiga peale 18. märtsi aktiivselt, kuid politseile keegi väljakutset ei teinud.

«Kui sotsiaaltöötajal on vaja probleemsesse korterisse sissepääsuks politsei abi, siis ta on kohustatud seda osutama, kuid antud juhul seda palvet ei esitatud,» rääkis ta.

Kalda sõnul olid osapooled sel hetkel veendunud, et vajadust selleks pole, kuna väidetavalt sai ema tütrega telefoniteel ühendust ja ei tekkinud kahtlust, et tütar oleks ohus. Merilo ei välistanud, et Marily võis teha kõne oma emale kellegi surve all.

Küsimusele, kas politsei kontrollis, kas Marilyl võõras linnas üldse bussisõiduks raha oli, vastas Rakvere kriminaaltalituse juht Kalmer Pere, et Marily ei olnud politseile teadaolevalt sellises seisus, et tal puudus materiaalne võimalus mingeid otsuseid iseseisvalt teha.

«Selle info alusel, mis meil praegu on, võtnuks ma kahtlemata vastu muud otsused, aga ma ei saa viia ennast 18. märtsi tagasi,» ütles Kalda. «Selle info alusel, mis ametnikel siis käes oli, ma ei näe, et ma ise oleks sel hetkel teisiti toiminud.»

Reporter.ee videot saad vaadata siit.