Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman
Saada vihje

Defitsiitne õpik jõudis uustrükini

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Arne Lepa vasakus käes on tulevase arsti korralikult läbi töötatud õp­pematerjal, mis on kopeeritud «Inimese anatoomia» 1974. a väl­jaandest, paremas hoiab ta õpiku trükisooja väljaannet.
Arne Lepa vasakus käes on tulevase arsti korralikult läbi töötatud õp­pematerjal, mis on kopeeritud «Inimese anatoomia» 1974. a väl­jaandest, paremas hoiab ta õpiku trükisooja väljaannet. Foto: Margus Ansu

See raamatutäis tarkust peab arstiteaduse tudengile mahtuma pähe esimese õppeaasta esimese semestri lõpuks – 477 lehekülge inimese üldanatoomiat, liikumis- ja siseelundeid. Ja see on üksnes anatoomia esimene osa.

Arstiteaduse tudeng Katrin Lepp meenutas, kuidas teise koolinädala lõpuks pidi peas olema enam kui 350 ladinakeelset skeletiterminit, millest pikim ja keerulisim kõlab Sul­cus tendinis musculi flexoris hallucis longi ja tähistab suure varba pingutajalihase kõõluse vagu.

Need terminid on vaid murdosa punasest arstide piiblist. 1974. aastal ilmus Tartu Riikliku Ülikooli anatoomiakateedri õppejõudude eestvedamisel «Inimese anatoomia I» – suur punane raamat, millega on praeguseks üles kasvanud mitu põlvkonda arste.

Tagasi üles