/nginx/o/2013/01/02/1508370t1hb3ba.jpg)
Kuigi õlletootjate liidu kokkulepe vähendada alkoholisisaldust valitud jookides on vastu konkurentsiseadusele, leiab amet, et kuna kokkulepe toob endaga kaasa võimalikud positiivsed mõjud rahvatervisele on säärane ettevõtjatevaheline kokkulepe lubatud.
Konkurentsiseaduses sisalduvat keelatud kokkulepete keeldu ei kohaldata erandina teatud kokkulepetele, millistest tulenev kasu on suurem kui neis sisalduvast konkurentsipiirangust tõusetuv kahju.
Ameti välis- ja avalike suhete osakonna juhataja Maarja Uulits ütles Postimehele, et õlletootjate liit küsis 2012. aasta lõpus ameti arvamust eetikakoodeksi muutmise kohta, mis puudutas alkoholi mahuprotsendi vähendamist toodetes.
Konkurentsiamet leidis, et 2010. aastal väljendatud seisukohad on kohaldatavad ka plaanitava eetikakoodeksi muutmise osas, millega õlletootjad lepivad kokku toodetavate ning turustatavate siidri ja longdringi alkoholi mahuprotsendi langetamises.
Aastal 2010 uuris konkurentsiamet kange õlle tootmise piiramist Eesti õlletootjate poolt. Toona oli amet seisukohal, et kuigi kirjeldatud õlletootjate tegevus kuulub konkurentsiseaduse reguleerimisalasse, on antud kokkuleppe puhul täheldatavad võimalikud positiivsed mõjud, eelkõige avalikes huvides rahvatervise kaitse ja parandamine, mis kaaluvad üles konkurentsi võimaliku intensiivsuse vähenemise.
Seega leidis amet, et õlletootjate kokkulepe, mille kohaselt õlletootjad ei tooda õllemarke, mille alkoholisisaldus on üle seitsme protsendi, vastab konkurentsiseaduses sätestatud erandi tingimustele.
Ta lisas, et üldiselt võib liit enesereguleerimiseks teha otsuseid, mis ei ole vastuolus konkurentsiseaduse keelatud kokkulepete paragrahvis sätestatuga. Kui liidu kokkulepe või otsus on vastuolus konkurentsiseaduse sättega, kuid vastab erandi tingimustel, siis on selline kokkulepe ja otsus lubatud.
Advokaat Karmen Turk leidis aga, et kuna õllehinnast moodustab suure osa aktsiisimaks, siis kokkulepped lubatud alkoholi mahuprotsentide osas võivad olla keelatud – kuna kaudselt lepitakse kokku ka maksimaalses hinnas. Samuti puudutab kokkulepe tootjate toodangut, mis on samuti keelatud kokkuleppeks.
«Samas leian, et kui kokkulepe oleks vastupidine – et ei tohi enam toota teatud määrast väiksema mahuprotsendiga jooke – oleks keelatud kokkuleppe olemasolu tõenäolisem, kui antud juhul.»
Teatud juhtudel on aga keelatud kokkulepped siiski lubatud, märkis Turk. Eelkõige, kui tarbija saab sellisest kokkuleppest tulenevast kasust õiglase osa. «Hoolimata eranditest, ei saa aga olla lubatud sellised kokkulepped, millega kehtestatakse sellised piirangud, mis ei ole hädavajalikud positiivse mõju saavutamiseks. Antud juhtumil on see hindamise koht: kas kogupakett - kokkulepped mahuprotsentide, kaudselt hindade, reklaamkampaania sisu ning toodangu sortimendi kohta, on vähim hädavajalik kokkuleppe maht saavutamaks positiivset mõju?»
Turk lisas, et Eesti Konkurentsiamet käsitleb erialaliitudes toimuvat lähtudes pigem ratsionaalsusest ning igasugust infovahetust ei uurita Euroopa Kohtu kitsa tõlgendusruumi valguses.
Erialaliitudes, nende olemuselt tulenevalt, toimub konkurentide vahel infovahetus ja ühistegevus. Sellist informatsiooni vahetamist võidakse vaadelda konkurentide käitumist mõjutavana ning seega konkurentsiõigusega puudet omavana.
Konkurentsiseadus sätestab, et keelatud tegevuseks on konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjatevaheline kokkulepe, kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus. Nimetatud kokkulepe, tegevus ja otsus on erandina lubatud kui on täidetud teatud tingimused ehk konkurentsiseaduses sätestatud tingimused.
/nginx/o/2012/12/20/1494460t1he984.jpg)