Mõjuvõimuga kauplemine saab selgemad piirid

Uus korruptsioonivastane seadus. Illustratsioon: Pm

Uus korruptsioonivastane seadus annab senisest suuremad õigused riigikogu korruptsioonivastasele komisjonile.

Avalikkuse ette jõudvad korruptsiooni- ja võimalikud mõjuvõimuga kauplemise juhtumid saavad alates tänasest riigikogu korruptsioonikomisjonis senisest kaalukama tähelepanu ning hinnangute andmise võimaluse.

Kuni 1. aprillini oli riigikogu korruptsioonikomisjonil pigem kõrgete ametnike ja saadikute majanduslike huvide deklaratsioonide kokkukogumise ja kontrollimise funktsioon ning komisjon jäi lühikeste kätega mitmete avalikkuse huvi pälvinud korruptsiooni- või mõjuvõimuga kauplemise juhtumites.

Nii näiteks oodati komisjoni selgelt hinnangut elamislubade afääri puhul, samuti paari nädala eest ilmnenud Tallinna ametnike kümnisemaksmise puhul. Alates tänasest võib komisjon arutada võimalikke korruptsioonijuhtumeid, anda neile hinnanguid, kutsuda välja inimesi ja nõuda tutvumiseks dokumente, edastada materjale prokuratuurile ning endiselt kontrollida majanduslike huvide deklaratsioone.

Erikomisjoni esimees Andres Anvelt (SDE) tõdes, et just mõjuvõimuga kauplemise punkti on võimalik senisest oluliselt täpsustada ning 8. aprillil kohtutakse selles küsimuses prokuratuuri ja justiitsministeeriumi esindajatega, et muu hulgas arutada ka võimalikke seadusmuudatusi.

Vastutust juurde

Ettepaneku mõjuvõimuga kauplemise mõiste arutamiseks tegi komisjoni aseesimees Liisa Pakosta (IRL), kelle sõnul oli tema ettepanek ajendatud ajakirjandusse lekkinud kahtlustest, et Tallinna linnastruktuuris kaubeldakse ametikohtadega.

«Komisjon otsustas üksmeelselt, et laiem arusaam mõjuvõimuga kauplemise mõttest on vajalik, ning otsustas pöörduda arutelu avamiseks vastavate spetsialistide poole,» selgitas ta.

Prokuratuur ei alustanud küll Postimehes ilmunud info põhjal kriminaalmenetlust, kuid Pakosta hinnangul on linna ametite politiseerimisel ja parteikassa täitmisel linna rahaga korruptsioonikuriteo tunnused ning see vajab tema sõnul täiendavat uurimist ja selgust.

Keskerakonda kuuluv erikomisjoni liige Lauri Laasi pidas oluliseks mõjuvõimuga kauplemise, aga ka lobitöö piiride paika seadmist.

«Mis on lubatud, mis mitte, see kõik on nii hägune ja jätab väga suured tõlgendamisvõimalused,» leidis ta. «Kui tõlgendamisruumi hakatakse ära kasutama poliitilises rütmis, on see ohtlik.»

Laasi sõnul oli komisjonil siiani suhteliselt formaalne roll, kuid nüüd suurenevad võimalused, aga ka vastutus. «Uue seaduse sissetöötamine ja rütmi häälestamine võtab aega, aga meil on komisjonis kogenud inimesed, pean silmas näiteks komisjoni juhti Anvelti, kes suudab asja ohjata ja õigel teel hoida,» leidis ta.

Õige pea seisab ees erikomisjonile ka uute juhtide valimine ja Toompeal on räägitud Laasi kandideerimisest selle juhiks. «Mina ei pretendeeri sellele kohale, sest kindlasti on väärikamaid, elukogenumaid komisjoni liikmeid,» ütles ta, lisades, et pärast istungitevaba nädalat arutab Keskerakonna fraktsioon, keda komisjoni esimehe kohal toetatakse.

Juht annab näo

Laasi tõi viimase aja juhtumitest, mis võinuks uue seaduse kohaselt pälvida komisjoni terast tähelepanu, välja riigikontrolli etteheited ASile Tallinna Sadam, mis puhul pöördus riigikontroll ka prokuratuuri poole, kuid viimane saatis kaebuse tagasi.

«Komisjonil ja parlamendil tervikuna tekib võimalus end rohkem kehtestada ning kummitempli rollist välja tulla, milles tahetakse meid näha ja süüdistada,» ütles ta.

Aga kui palju on komisjonis erakondlikku pinget? Näiteks kui IRLi liige Pakosta soovitab uurida Tallinna ametnike politiseerimist ja kümnisenõudmist, siis kas komisjoni liikmed suudavad olla parteideülesed?

«Ma loodan. Väga palju loeb see, kes komisjoni juhib, sest suures osas annab juht komisjonile näo,» tõdes Laasi. «Loodame, et erikomisjonist ei saa pelgalt malakas opositsiooni või koalitsiooni suunas, vaid kui mingisse teemasse minnakse, siis on see tõesti seda väärt, mitte tolmukeerutamine enne valimisi.»

Erikomisjoni reformierakondlasest liige Rein Aidma tõi välja, et kui näiteks VEB fondi uurimiseks tuli luua riigikogus uus komisjon ning seda on tulnud ette ka varasemate taotluste põhjal, siis uue seaduse puhul on võimalik korruptsioonikomisjoni raames neid juhtumeid hinnata, viia läbi teatud eeluuringuid, vestelda asjasse puutuvate inimestega.

Ta viitas ka sellele, et kui teatud juhtumite puhul ei algata prokuratuur uurimist, on erikomisjonil nüüd laiem haare ning õigus anda avalikkuse õiglustunnet riivavatele juhtumitele oma hinnang ja viia läbi oma uurimine.