Tiit Karuks: Goas Indiat otsimas ja leidmas

Tiit Karuks mikrofoni ees. Foto: Marina Puškar

Eestimaalasi on võimalik liigitada mitme näitaja kaudu. Üks kriteerium on reisimine. On kaasmaalasi, kes reisivad palju. On neid, kes ei reisi üldse. Kusjuures tihtipeale pole otsustajaks pelgalt rahakoti paksus. Leidub inimesi, kellel on lihtsalt teistsugused eelistused ja huvid.

Meie abikaasa Annega otsustasime eelmisel aastal ette võtta sõidu Indiasse, täpsemalt Goasse. Kuulsime mitmel puhul kommentaare: Indias vohavad räpasus ja haigused, vaesus on lausa karjuv. Valige parem Tai või Türgi.

Ilu on vaataja silmades. Oleme nüüd juba kahel korral näinud hoopis teistsugust Goad. Jah, elatakse vaeselt, ent elujärg on parem kui teistes osariikides. Jah, prügi vedeleb kõikjal, aga seda pidavat tootma eeskätt teistest India osariikidest pärit siseturistid (kliimast tulenevalt see prügi ei haise). Jah, sealne vasakpoolne liiklus tundub esmapilgul lärmakas ja kaootiline, ometi jätkub ruumi nii kahel, kolmel ja neljal rattal vurajatele kui kahe- ja neljajalgsetele. Nii inimesed kui teedel-tänavatel uitavad või rannas lamamistoolide all pikutavad rahumeelsed koerad tunnevad end mugavalt. Nagu ka vabakäiguveised – India firmamärk. Ei mingit sõimlemist, ruumi jagub kõigile.