/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2012/11/05/1412612t1h85f5.jpg)
Jüri Mõis loobus kohtuvaidlusest Harku vallaga lasteaiakoha eest pärast seda, kui ringkonnakohus leidis, et maakohus ei pidanukski nende hagi üldse menetlema.
Jüri Mõis loobus kohtuvaidlusest lasteaiakoha pärast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegime kliendiga otsuse vaidlusest loobuda, kuivõrd õppeaasta hakkab juba lõppema,» ütles Postimehele Jüri Mõisa esindaja kohtus vandeadvokaat Carri Ginter.
Jüri Mõis ja Kerttu Olmann-Mõis esitasid mullu 31. augustil Harju maakohtule hagi, milles nõudsid oma lapse tagasi võtmist kodulähedasse munitsipaallasteaeda või lapse eralasteaeda panemise eest kompensatsiooni maksmist.
Esimene istung maakohtus toimus 5. novembril, järgmine istung määrati tänavu 23. jaanuariks, kuid enne seda tegi maakohus 19. detsembril määruse, milles leidis, et hagi oleks pidanud esitama laps, mitte tema vanemad. Mõis kaebas määruse edasi ringkonnakohtusse.
«Sain enda jaoks sellise tunde, et päris kõik seadused Eesti Vabariigis ikkagi ei kehti.»
«Pärast seda, kui esimese astme kohus oli asja juba pool aastat menetlenud, otsustas ringkonnakohus, et tema hinnangul ei oleks tsiviilkohus tohtinud hagi menetleda,» märkis Ginter.
«Objektiivne pilk kalendrisse ütleb, et vaidluse viimine riigikohtusse selleks, et erikogu otsustaks, kas lasteaeda vastuvõetud lapse vanemate nõudeid peaks lahendama konkreetsel juhul üks või teine kohus, ei ole ajaliselt mõttekas. Positiivne seisukoht riigikohtult tähendanuks seda, et sisuline vaidlus maakohtus või halduskohtus alles selle järel algaks,» põhjendas Ginter.
Jüri Mõis ütles Postimehele, et see ei ole talle nii suur probleem, et sellest erilist pettumust tunda. «Ajasime ja ajasime asja, kohtulaua taha ei jõudnudki,» resümeeris ta oma katset. «Solgutati ühest ja teisest kohast. Sain enda jaoks sellise tunde, et päris kõik seadused Eesti Vabariigis ikkagi ei kehti. On selge, et kohus ei taha selles küsimuses otsust langetada, mis siis ikka teha.»
Ta ütles, et usaldab täielikult oma advokaate, kes otsustasid, millisesse kohtusse oli selles vaidluses õige pöörduda, kuid igalt poolt saadi «viisakas äraütlemine».
«Kui punktides väljendada, siis tulemus jäi 100:0 minu kahjuks,» muigas Mõis. «Ei saanud kuidagi neile pihta selle eest, et nad seadust ei täida.»
Rohkem õiglust otsida ei näinud Mõis mõtet. «Sügisest jõuab meie järjekord lasteaias uuesti kätte, läheme sinna,» lausus ta, ent küsimusele, kas nüüd on siis sügisest koht kindel, vastas: «Noh, eelmisel aastal oli ka koht kindel.»
Nimelt teatati mullu aprilliski Mõisadele, et nende laps on saanud koha Tabasalu Teelahkme lasteaias. Augusti keskel käis laps ühe päeva lasteaias, teisel aga öeldi tema emale, et tegemist oli eksitusega ning tegelikult nende lapse jaoks lasteaias kohta polegi.
Mõisa sõnul on just Tabasalu Teelahkme lasteaed kodule kõige lähemal asuv munitsipaallasteaed, praegu käib laps Veskimöldre eralasteaias. «See asub kodust 15 kilomeetrit eemal Laagris, kui ma ise elan Rocca al Mares. See tähendab iga päev 60 lisakilomeetrit – hommikul viimine ja tagasisõit, õhtul sama. Aga kannatame ära.»
Ginter lisas, et praktikas on jätkuvalt häid näiteid, kus kohtud on sundinud kohalikke omavalitsusi peredele lasteaiakohti eraldama, samuti on välja mõistetud kohast ilmajäetud lapsevanematele eralasteaia tasu.