/nginx/o/2009/05/12/178083t1he814.jpg)
Soome vanema põlvkonna ajakirjanik Jarmo Virmavirta on järjekindel Eesti välispoliitika halvustamisel; analüüsides kriitiliselt Imbi Paju ja Sofi Oksaneni toimetatud populaarset artiklitekogumikku, sõlmib ta oma teksti järjekordse valeliku karje Eesti välispoliitika suhtes.
Mihkelson tsiteerib oma ajaveebis Virmavirta Postimehes ilmunud artiklit, milles too kirjutab, et «Venemaa halvustamine on Eesti ametlik välispoliitika, mida president Ilves nimetab raamatus «väärtuspõhiseks» välispoliitikaks. Selle poliitika tõelisus oli proovikiviks viimati 2008. aasta augustis Gruusia sõja ajal ning siis osutus see nõrgaks. President Mihheil Saakašvili kõrval polnud seismas näha ei Ameerika Ühendriike ega Euroopa Liitu.»
«Selles lõigus on korraga kaks valet, mida üks endast lugupidav poliitikavaatleja ei tohiks endale lubada, liiati veel teisele riigile patroneerivalt sõnu peale lugedes,» kirjutas Mihkelson.
«Esiteks ei ole Eesti välispoliitika sisuks ühegi riigi halvustamine. Meie soov ja tahe on arendada Venemaaga sama heanaaberlikke suhteid nagu Soomega. Et seda saavutada, peab tahe olema mõlemapoolne. Eesti on korduvalt kinnitanud oma valmisolekut suhete edendamiseks kõigis valdkondades. Kui me tahame püsivat ja usaldusväärset suhet, peaks see loomulikult sisaldama vastastikuse lugupidamise põhimõtet,» toonitas Mihkelson.
«Eesti väärtuspõhist välispoliitikat halvustades näitab Virmavirta, et talle jääb hoomamatuks vabaduse ja inimõiguste mõiste reaalne sisu. Eriti küüniline on Virmavirta poolt aga valetada, nagu ei seisnuks Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid Gruusia suveräänsuse säilitamise eest eelmise aasta augustis. Huvitav, mida tegid Nicolas Sarkozy või Condoleezza Rice Tbilisis, mida tegi lõppeks Soome välisminister Alexander Stubb,» küsis poliitik retooriliselt.
«Kahjuks on viimasel ajal meie meediaruumist jäänud vildakas mulje, et Soomes kujundavadki arvamust vaid lotilad ja virmavirtad. Tegelikkus on ju hoopis teine,» tõdes Mihkelson.