Nurmsalu räigest sõimust ja ratastoolist

Kaarel Nurmsalul on käes rõõmupäevad: ta saab süüa, mida soovib, ja treenida, palju tahab. Foto: Mihkel Maripuu

Suusahüppaja Kaarel Nurmsalu võtab treener Topi Sarparanta ees mütsi maha ja lubab peagi paljaks ajada, vaatamata sellele, et soomlane ta hooaja keskel räige sõimuga paika pani. Ent sealtmaalt hakkasid hüpped sujuma. Tuleval talvel tahab Nurmsalu astuda järgmise sammu tipu suunas, harjutada nõnda karmilt, et trenni lõpus on jalad alt. Sellest siis ratastooli-jutt.

Justkui saatus oleks nõnda määranud, et Nurmsalu just viimasel võistlusel, Planica lennumäel, hooaja ja elu ja Eesti suusahüppajate kõigi aegade parima tulemuse – 13. koha – kirja sai. «Motivatsiooni lõi nii lakke, et...» Nurmsalu ei leia sõnu.

Ent veel pooles talves oli seis nukker, ei punkte ega midagi. Topi Sarparanta – Nurmsalu isiklik ja Soome koondise teine treener – küll lohutas, et mees, sul on tulevikku, mida sa neist paarist punktist jahid, tööta suuremate eesmärkide nimel. Nurmsalu vastu: «Teil Soomes saadakse asjast aru, aga kui mina teist hooaega järjest kuhugi ei jõua, pole mul suvel raha Otepäälegi treenima sõita.»