Päevatoimetaja:
Lomely Mäe

Sulelised kevadekuulutajad ootavad külma talve lõppu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Emajõe ääres meisterdavad kraaksujad suure kära saatel pesi. Ehitusmaterjali nad fotosessiooni ajal maast ei otsinud, oksad toodi lähimast pesast. Ei kulunudki eriti kaua aega, kui just paika saanud näpatud oksaraod eelmisse pessa taas tagasi rändasid.
Emajõe ääres meisterdavad kraaksujad suure kära saatel pesi. Ehitusmaterjali nad fotosessiooni ajal maast ei otsinud, oksad toodi lähimast pesast. Ei kulunudki eriti kaua aega, kui just paika saanud näpatud oksaraod eelmisse pessa taas tagasi rändasid. Foto: Margus Ansu

Rongad punuvad pesi ning tihased ja rohevindid sädistavad hommikuti innukalt. Aga midagi on nagu valesti: kalendri järgi peaksid kohal olema ka kuldnokad, toonekured, kiivitajad, kuid võta näpust! Kuidas nad teavad, et meil on veel talv?

«Ega nad teagi,» kostis Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) teavituse ja hariduse projektijuht Riho Kinks. «Talv ulatub ju kaugele, Leeduski on veel talv. Rändlinnud ongi praegu külma frondi taga. Kui nüüd soojalaine tuleb, siis asub sealt tohutu mass rändlinde meie poole teele, nagu oleks eesriie üles tõstetud.»

Ta lisas, et sellist aastat nagu tänavu, kus rändlinnud ilma pärast nii palju hiljaks jäävad, lähiminevikust ei meenugi. Sama meelt oli ornitoloog Margus Ots.

Tagasi üles