/nginx/o/2012/10/26/1392140t1h3647.jpg)
Viimane hukkunuga liiklusõnnetus toimus 26. veebruaril Viljandis, mis tähendab, et kuu aja jooksul pole liikluses keegi elu jätnud. Politsei- ja piirivalveameti peadirektori asetäitja Tarmo Miilitsa sõnul on see kõige rahulikum periood viimase poole sajandi jooksul.
Sel aastal on liikluses hukkunud 4 inimest. Mullu oli see arv samal ajal 27. Inimvigastustega liiklusõnnetusi on toimunud 194, mullu samal ajal 256. Miilitsa sõnul on need numbrid kindlasti erakordsed.
«Niisugust aastat kui see, ei ole olnud ühtegi viimase viiekümne aasta jooksul, seda võib kindlalt öelda,» rääkis ta. «Kui eelmine aasta oli liiklusohutuse poole pealt positiivses mõttes teine aasta, siis see aasta on kindlasti kõige rahulikum aasta viimase viiekümne aasta jooksul.»
Samas võib Miilitsa sõnul liikluses olukord kiiresti muutuda – piisab vaid ühe inimese rumalast veast, millel võivad olla väga traagilised tagajärjed.
Seevastu ei ole õnnetused jalakäijatega vähenenud.
«Reeglina leiavad need õnnetused aset linnades reguleerimata ülekäiguradadel,» lausus Miilits. «Põhjuseks on tavaliselt kiirus, kuid viimastel nädalatel ka madalalt paistev päike.» Samas peab uue liiklusseaduse järgi ka jalakäija enne ülekäigurajale astumist ohutuses veenduma.
Miilits seletas, et liiklusohutus sõltub ilmastikust, st teeoludest, auto tehnilisest olukorrast, liiklejatest ja 10-25 protsenti politsei tegevusest. Seejuures vähendab tema sõnul üldkiirust ka suhteliselt halb teede seisukord, kuigi väiksemate tagajärgedega plekimõlkimiste arvu nad suurendavad.
«Kui teeolud on raskemad, siis sõidetakse väiksema kiirusega, õnnetuste tagajärjed on kergemad, aga õnnetusi on rohkem,» rääkis Miilits. Nii on ka siis, kui ootamatult tuleb maha lumi.
Oma rolli mängib ka Tallinna tasuta ühistransport. Miilits märkis, et see on vähendanud liiklustihedust ja seeläbi õnnetuste arvu. «Seda on kindlasti tunda,» kinnitas ta.
Seepärast tegi Miilits ettepaneku, et ka teised linnad võiks tasuta ühistransporti rakendada ajutiselt näiteks keeruliste ilmaolude korral. Näiteks, kui on teada, et teeolud on paaril järgneval päeval halvad, võiks saada ühistranspordiga tasuta sõita, nagu see on Riias.
«Nii on vähem autosid teedel, juhtub vähem õnnetusi ja lihtsam on teid puhtana hoida, inimesed pole nii närvilised ja liiklus on sujuvam,» lausus Miilits.
Kindlasti on liiklusõnnetuste vähenemises oluline roll sellel, et võrreldes eelmise aastaga on politsei saanud liiklusjärelevalvet teha intensiivsemalt, sest olemas on rohkem vahendeid – kiirusmõõteseadmeid, alkomeetreid.
«Kuna on langenud üldine kuritegevus ja väljakutsed politseile, oleme saanud vaba aega suunata selleks, et prioriteetidega tegeleda,» lisas Miilits, kelle sõnul on politsei teinud rohkem töötunde.
Ta nentis, et väärtegusid on avastatud varasemast vähem, kuid rohkem on avastatud kriminaaljoobes juhte.
«Murekohaks on narkojoobes juhid. Oleme rohkem panustanud, et neid rohkem avastada,» lausus Miilits. Probleem narkouimas juhtidega olevat tõusev trend terves Euroopas.
/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)