Järjekordne traagiline õnnetus erihooldekodus

ASi Hoolekandeteenused juhataja Maarja Mändmaa sõnul muudab hooldekodudesse heade ja pühendunud töötajate leidmise keeruliseks väike palk. Foto: Andres Haabu

Läinud reedel läks Eesti suurimas erihooldekodus Võisikul noor psüühikahäirega naine kallale oma toanaabrile, temast vanemale ja väetimale, samuti psüühikahäirega naisele, kes vägivalla tagajärjel hiljem haiglas suri.

Võisiku hooldekodus juhtunud traagilise õnnetuse kaudse põhjusena võis hooldekodu haldava AS Hoolekandeteenused juhataja Maarja Mändmaa nimetada kombinaaterihooldekodu ebainimväärseid tingimusi.

400 hoolealusega Eesti suurima hooldekodu kolmekorruseliste hoonete igal korrusel elab nelikümmend vaimselt haiget ning endale ja teistele vähem või rohkem ohtlikku inimest. Iga 15 hoolealuse kohta on üks tegevusjuhendaja, kes peab kõigiga tegelema, neil silma peal hoidma ja sekkuma, kui mõni ootamatult agressiivseks muutub.

«Mingid hetked, mingid minutid, pikk koridor, keegi kusagil kauges toas, tegevusjuhendaja (nii kutsutakse erihooldekodutöötajaid, kes patsientide-klientide eest vastutavad ja neile igapäevast tegevust ning arendamist peavad pakkuma – toim) sellest toast eemal – niisuguses olukorras võivad kahjuks sellised asjad juhtuda,» kahetses Mändmaa.

Võisiku juhtumi asjus on hoolekandeasutuses alustatud järelevalvet, et täpselt selgeks teha, mis oli tüli ajend, aga ka seda, mida juhendajad on naiste omavahelise käitumise kohta kirja pannud. 19- ja 45-aastane naine elasid Võisikul möödunud aasta lõpust ja nende omavahelises läbisaamises polnud hooldekodu töötajad näinud põhjust neid teineteisest eraldi tubadesse elama panna.

Erihooldekodudes küll püütakse ühte tuppa, ühele korrusele panna kokku elama omavahel sobivad ja sarnaste diagnoosidega haiged, kuid kuna erihooldekodudes napib kohti, siis on sageli läbisegi agressiivsed haiged ning näiteks rahumeelsed dementsed vanainimesed.

Erihooldekodudes on praegu 2500 hoolealust ning kohta ootab kolmsada. Isegi kui erihoolekandeasutused – ööpäevaringse teenuse pakkujaid on kokku 22 – sooviksidki hoolealuseid vähendada, siis surve kõigi kohtade täitmiseks on pidev.

Mändmaa sõnul saadetakse ööpäevaringsele erihooldusele, mille eest tasub põhilise osa riik (380 eurot kuus ühe patsiendi eest) ning teise osa inimene ise ning sotsiaalkindlustusamet (191-220 eurot kuus), vahel ka kergekäeliselt.

«Näeme, et osa meie kliente võiks hakkama saada ka toetatud elamises või üldhooldekodus, aga kohalike omavalitsuste jaoks on kasulikum saata inimene riigihooldusele erihooldekodusse,» arutles Mändmaa. Üldhooldekodu või toetatud elamise kulud peab suures osas kandma kohalik omavalitsus.

Viimastel aastatel on Euroopa Liidu rahade toel, 22 miljoni euro eest valminud ning valmimas uued peremajad 550 psüühiliselt haigele, kuid rahumeelsele inimesele.

Paraku on Võisiku, aga ka näiteks peaaegu sama suur Sõmera või ka kahesaja hoolealusega Koluvere, Erastvere ja Valkla samasugused kombinaathoolekodud, nagu nad aastakümneid olnud on.

Järgmisteks aastateks taotleb AS Hoolekandeteenused Euroopast 63 miljonit eurot, et inimväärseid tingimusi lõpuks ülejäänud 1500 hoolealusele pakkuda. Arengukava järgi peaks kõik saama inimväärseks 2021. aastaks.

Üks pool inimväärsetest erihooldekodudest on elamistingimused, teine oluline risk, mis isegi traagilise juhtumini võib viia, on Mändmaa sõnul hoolekandeasutuse töötajad.

«Meie töö on inimese töö inimesega, põhiline on tegevusjuhendaja professionaalsus – tema ülesanne on meie kliente toetada, aidata, juhendada, arendada. See töö saab olla tulemuslik, kui tegevusjuhendaja tunneb, mõistab, arendab oma hoolealuseid,» rääkis Mändmaa. «Meil on suur probleem personaliga, kuigi väga palju on meie töötajate hulgas väga tublisid, kes teevad oma tööd südamega, ja seda väikese palga eest.» Erihooldekodu tegevusjuhendaja kuupalk on 520 eurot.

Erihoolekande inimväärseks muutmine tähendab, et sellesse valdkonda tuleb edaspidi oluliselt rohkem ühist riigiraha panustada. Selle aasta eelarves on nii 2500 ööpäevaringset erihoolt kui ka erinevaid päevaseid teenuseid vajavate psüühikahäiretega inimeste aitamiseks 17,5 miljonit eurot, millest 10 miljonit kulutab AS Hoolekandeteenused.