Nestor: Reformierakond on suutnud end IRL-i pahandustest eemal hoida

Eiki Nestor Foto: Liis Treimann

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni aseesimehe Eiki Nestori hinnangul ei ole erakondade märtsi populaarsusuuringu järgi kolme esimese partei toetuses suurt vahet, Reformierakonna jätkuva toetuse kasvu põhjuseks peab ta selle partei võimet hoida ennast kõrvale koalitsioonipartneri Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) pahandustest.

Nestor märkis SDE kõrget toetust kommenteerides, et tore on esimesel kohal olla, aga tegelikult on kolm esimest parteid praktiliselt ühe pulga peal ja suurt vahet toetuses pole. «Et meil on kõige suurem toetus, on õnne küsimus, aga tiba õnne peab ka olema. Tegelikult võiski arvata, et sellel kuul tuleb suurema toetusega parteide vahe väiksem,» ütles Nestor BNSile.

Nestori hinnangul on Reformierakonna jätkuva tõusu taga ilmselt see, et inimestel hakkab mullu kevadel puhkenud rahastamisskandaal meelest minema. «See on vana poliitiline tõde, et skandaalid elavad mingi aja ja siis hakkavad inimesed seda unustama. Et see skandaal nende reitingut mõjutas, on selge, eks neil võtab veidi aega, kuni nad ennast jälle üles töötavad,» lausus Nestor.

Kommenteerides kahe koalitsioonipartneri, Reformierakonna ja IRLi toetust, märkis Nestor, et Reformierakonnal on mitme kuu vältel õnnestunud ennast hoida kaugel IRLi pahandustest. «See on mõnevõrra mõjutanud seisu Reformierakonna kasuks ja IRLi kahjuks. Reformierakond on näiteks distantseerinud ennast politsei- ja piirivalveameti peadirektori otsimisest ja võtnud avalikkusele arusaadavama positsiooni, kui nende võimuliidu partner,» märkis Nestor.

Nestori hinnangul ei ole üllatus, et Tallinnas puhkenud niinimetatud ametikohatasu skandaal Keskerakonna valijaid ei mõjutanud.

«See mõjutas SDE valijaid veelgi kindlamalt valima sotsiaaldemokraate, aga Keskerakonna valijaid see asi küll ei mõjuta. Ma usun. et nende valijad ei pea seda skandaali kas tähtsaks või mine tea, mõni arvab, et nii peabki olema. See ei olnud üllatus, et see Keskerakonna toetust ei mõjutanud. Kui ta mingit mõju avaldas, siis võib-olla selles suunas, et nende inimeste hulk kes ei oleks Keskerakonda valinud, ei tee seda tulevikus veelgi kindlamalt,» lausus Nestor.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE), Keskerakonna ja Reformierakonna toetus märtsis peaaegu võrdsustus, selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud TNS Emori üle-eestilisest küsitlusest.

Kui praegu toimuksid riigikogu valimised, hääletaks sotsiaaldemokraatide poolt 27, Keskerakonna poolt 26 ja Reformierakonna poolt 25 protsenti valijatest.

Kuu varasemaga võrreldes kasvas toetus Reformierakonnale kahe ning sotsiaaldemokraatidele ühe protsendipunkti võrra. Keskerakonna toetus jäi samale tasemele. Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus oli märtsis 15 protsenti ehk kahe protsendipunkti võrra väiksem kui kuu varem.

Kahe opositsioonipartei kogutoetus oli märtsis 53 ja kahel koalitsiooniparteil 40 protsenti. See suhe ei ole kuu varasemaga võrreldes märkimisväärselt muutunud.

Parlamendivälistest erakondadest oli märtsis kõrgeim roheliste toetus, kellele annaks riigikogu valimistel oma hääle kolm protsenti valijatest. Konservatiivset Rahvaerakonda, Iseseisvusparteid, Kristlikke Demokraate ning üksikkandidaate toetas üks protsenti vastanutest.

Emor küsitles rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellimusel 915 valimisealist kodanikku nende kodudes. Emor esitab andmed vaid neist vastajatest, kel on olemas erakondlik eelistus. See muudab reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Märtsis oli «ei oska öelda» osakaal 39 protsenti, mis on seitsme protsendipunkti võrra enam kui veebruaris.