Ligitõmbavaid nurgapoode meenutavad kinnilöödud uksekohad

Tähe ja Õnne tänava nurgal asub uhkem maja, millel on nurgatorn. Kunagi oli selle torni all uks, mis viis vürtspoodi. Foto: Kristjan Teedema

Supilinnas, Karlovas, Ülejõel ja mujalgi Tartus torkavad tänavanurkadel silma lõigatud nurgaga majad. Kas see oli moevool või ärinipp?

Lõigatud nurk on 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul levinud arhitektuurivõte, selgitas muinsuskaitseameti res­tau­ree­rimis- ja arendusosakonna nõunik Mart Siilivask (pildil). Uhkematel majadel oli ka nurgatorn või erker ehk hoone seinast eenduv katusega osa teisel või kõrgemal korrusel. Esinduslikumaid näiteid sellistest majadest on 1895. aastal Rüütli ja Munga tänava nurgal (Rüütli 15 / Munga 5,7) valminud Frischmuthi pagariäri.

«Lõigatud nurgaga majad olid enamasti poeruumidega elamud,» rääkis Mart Siilivask. Poeruumid paiknesidki sageli just atraktiivse asukohaga nurgamajades, aga ka tänavaäärsete hoonete keldrikorrusel või tänavatasapinnal.