/nginx/o/2012/09/11/1313328t1hb1cf.jpg)
Välisminister Urmas Paet kinnitas täna Eestis viibiva Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku Nils Muižnieksiga kohtudes, et Eesti pöörab inimõiguste kaitsele ja edendamisele suurt tähelepanu.
Paet inimõigusvolinikule: Eesti pöörab inimõiguste kaitsele suurt tähelepanu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«ÜRO inimõiguste nõukogu liikmena on Eesti rahvusvahelise foorumi aktiivne liige, kus arutatakse kogu maailmas toimuvaid inimõigustealaseid arenguid, väljakutseid ja rikkumisi ning aidatakse kaasa inimõiguste rikkumiste lõpetamisele ning ennetusele,» ütles Paet välisministeeriumi teatel.
Tema sõnul on Eestile oluline demokraatia, põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtete toetamine, samuti väljendusvabadus ning kasvava teemana ka internetivabaduse edendamine ja kaitse. Samuti peetakse tema kinnitusel tähtsaks laste ja naiste õigusi ning võrdset kohtlemist, aga ka rahvusvahelise kriminaalkohtuga seotud inimõiguste aspekte ja humanitaarkriisikolletes abivajajate toetamist.
Virtuaalsest väljendusvabadusest rääkides ütles Paet, et see on inimõiguste lahutamatu osa. Tema sõnul on interneti kättesaadavus suurendanud infole juurdepääsu ja toonud valitsemisse suurema läbipaistvuse, loonud võimaluse riiklike teenuste paremaks ja odavamaks osutamiseks, kodanikuühiskonna osalemiseks otsustusprotsessides ning aidanud kaasa ka ressursside optimaalsemale kasutamisele.
Meile teeb muret, et küberturvalisust tuuakse ettekäändeks interneti kontrollimisel ja juurdepääsu takistamisel.
«Samas teeb meile muret, et küberturvalisust tuuakse ettekäändeks interneti kontrollimisel ja juurdepääsu takistamisel,» ütles Paet, kelle sõnul on Eesti seisukohal, et virtuaalset väljendusvabadust tuleb kaitsta ja interneti kättesaadavust soodustada. Seetõttu ühines Eesti tema sõnul 2011. aastal ka internetivabaduse koalitsiooniga, kus levitatakse seda maailmavaadet ning toetatakse nende riikide kodanikke, kus internetivabadust on piiratud.
Paeti kinnitusel toetab Eesti jätkuvalt 2010. aastal alanud Euroopa Inimõiguste Kohtu reformi ning peab väga oluliseks Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku tegevust. «Toetame inimõiguste voliniku ameti sõltumatust ja erapooletust. Samuti peame oluliseks voliniku tegevuse laia geograafilist haaret Euroopa Nõukogu liikmeskonnas,» lisas Paet.
Eestis kolmapäevani visiidil oleval Muižnieksil on kavas kohtumised ka riigikogus, kultuuri-, justiits-, sotsiaal- ja siseministeeriumis. Lisaks külastab ta Tallinna Lastekodu Maarjamäe keskust.