/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2011/04/29/568099t1h9ed3.jpg)
Kõige rohkem on pensionist elatuvaid elanikke Ida- ja Kagu-Eestis ning kõige vähem Harjumaal, kus on enim palgast elatuvaid inimesi.
Pensionist elatuvaid inimesi elab enim Ida- ja Kagu-Eestis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2011. aasta 31. detsembri seisuga elatus Eestis palgast 39,8 protsenti püsielanikest, 25,2 protsenti oli teiste ülalpidamisel, 24,1 protsenti pidi hakkama saama pensioniga, selgub täna avaldatud rahvaloenduse andmetest.
«Samuti võib välja tuua, et ettevõtlustulust elatuvaid oli 2,2 protsenti, toetusi, hüvitisi ja stipendiume sai 4,4 protsenti,» lisas rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze. «0,8 protsenti oli asutuste või institutsioonide ülalpidamisel.» 3,6 protsendi kohta täpselt ei tea, mis on elatusallikas.
«Kui võrrelda 2000. aasta loendusega, siis positiivsena võib välja tuua, et töötasust elatuvate hulk on veidi tõusnud,» lisas ta. «Vähenenud on teiste ülalpidamisel olijate arv. Ettevõtjatulu on veidi suurenenud.»
Teiste isikute ülalpidamisel oleva rahvastiku osatähtsus on kolme loendusaasta võrdluses madalaim, sest lapsi on järjest vähem. Näiteks 1989. aasta rahvaloenduse andmeil oli see protsent 25,8, 2000. aasta rahvaloenduse andmeil aga koguni 28,9 protsenti.
«Linnalistes asulates on palgasaajaid veidi rohkem, aga maal rohkem neid, kes saavad ettevõtjatulu,» rääkis Beltadze. «Maal on rohkem ka teiste isikute ja asutuste ülalpidamisel olevaid isikuid.» Pensionisaajaid on peaaegu võrdselt.
«Mehed saavad rohkem palka ja ettevõtjatulu, kuid nemad on ka sagedamini teiste isikute ülalpidamisel või ka asutuste ülalpidamisel,» rääkis ta. «Naiste osas on kõige suurem muutus selles, et neid on 28 protsenti, kes saab pensioni. Meestest saab pensioni 19 protsenti.»
See on seletatav naiste pikema elueaga.
«Kõige enam palgast elatuvaid inimesi on Harjumaal,» lisas Beltadze. Palka saab seal 44,2 protsenti püsielanikest. Veidi vähem on neid Kesk-Eestis, kuid selgelt eristub Kagu-Eesti ja Ida-Virumaa. Neis on palgasaajate protsent vahemikus 30-34,9.
«Teiste ülalpidamisel on kõige rohkem Tartumaal- ja Raplamaal, eelkõige on see seotud laste ja üliõpilaste arvuga,» lausus Beltadze.
«Neis piirkondades, kus on vähem lapsi ja noori, on rohkem elanikke, kes elatuvad pensionist,» rääkis ta. Suurem osatähtsus on pensionisaajate puhul Põlva-, Võru- ja Valgamaal ning Ida-Virumaal ja Jõgevamaal.
Seal on pensionisaajad 30-34,9 protsenti püsielanikest. Seevastu Harjumaal on neid vaid 19 protsenti.