/nginx/o/2012/12/10/1476600t1h53c9.jpg)
Kohtades, kuhu jõudmiseks võtab tuletõrjujatel aega enam kui 15 minutit, on elaniku kohta keskmisest vähem tulekahjusid, selgub Tartu Ülikooli teadlaste uuringust.
Uuring: kuhu tuletõrjuja ruttu ei jõua, seal põlebki harvemini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Värske päästesündmuste statistika analüüs viitab, et abikaugetes piirkondades esineb elaniku kohta keskmisest vähem tulekahjusid, samuti on madalam tulekahjudes hukkunute ning vigastatute arv.
Ühe uuringu läbiviija, Uku Varblase sõnul sai nii tegelikult tõestatud see, mida päästeeksperdid nagunii teadsid.
«Päästevaldkonna asjatundjatele ei ole tulemus üllatuseks, kuna nende sõnul on abikaugete piirkondade elanikud üldjuhul hoolsamad, sest teavad, et õnnetuse korral on abi kohalejõudmine ajakulukam,» rääkis Varblane.
Uuringu käigus selgitati ka välja, mida on võimalik ja otstarbekas abikaugetes piirkondades tuleohutuse suurendamiseks teha.
«Kõige olulisem on tuleõnnetusi vältida, seetõttu tuleks suurendada ennetustegevuste mahtu,» rääkis Varblane. Samuti on tema sõnul oluline selgitada, kuidas tulekahju korral käituda, ning suurendada abikaugete piirkondade inimeste endi esmast tulekustutusvõimekust.
Uuringust selgub näiteks, et lisaks ennetustegevustele on oluline roll vabatahtlikel ning erinevate partnerite – kohalike omavalitsuste esindajate, sotsiaaltöötajate, vabatahtlike – aktiivsemal koostööl.
Siseministeeriumi kriisi- ja päästereguleerimispoliitika osakonna nõuniku Martin Lambingu sõnul andis uuring ministeeriumile infot, millistele tegevustele tuleks enam tähelepanu pöörata.
«Uuring näitas, millised ennetustegevused omavad paremat efekti abikaugetes piirkondades tuleohutuse tagamiseks,» sõnab Lambing, tõdedes, et uuringu tulemusi saab edaspidiselt rakendada peamiselt erinevate ennetustegevuste planeerimisel.
«Kuigi abikaugetes piirkondades on elaniku kohta keskmisest vähem tulekahjusid, ei tohi neid piirkondasid vähem tähtsustada. Elanikele positiivset mõju omavad ennetustegevused peavad olema jätkusuutlikud,» räägib Lambing.
Tartu ülikooli sotsiaalteadlike rakendusuuringute keskus RAKE analüüsis uuringus, kuidas on päästeteenus tagatud ligi 90 000 inimesele, kes elavad Eestis abikaugetes piirkondades ehk asulates, kuhu jõudmiseks kulub riiklikul päästekomandol rohkem kui 15 minutit.
Uuriti tuleohutusjärelevalve, ennetustöö ja päästetöö korraldust ja erinevate meetmete tulemuslikkust abikaugetes piirkondades.