Tallinna järgmine torn kõrgub 120 meetri kõrgusele

Sellised vaated kavandas Maakri 19/21 krundile KOKO Arhitektide OÜ mõned aastad tagasi. Foto: KOKO Arhitektid OÜ

Tihemini kõrghoonetega kaetud asumit kui Maakri Tallinnas teadupärast pole. Tegu on ainukese kompleksse alaga pealinnas, kuhu kõrghooneid on rajatud ning kuhu neid veel juurdegi on tulemas.

Tallinna linnaplaneerimise ameti peaarhitekti ja ameti juhi asetäitja Endrik Männi sõnul on väga pikast ajast töös Maakri 28/30 ja 19/21 krundid. Esimesele neist võimaldab detailplaneering rajada kuni 24-korruselise hoone, teisele koguni kuni 30-korruselise. Samuti on töös EBS-i krundi planeering aadressil A. Lauteri tn 3, kuhu saab ehitada kuni 25-korruselise hoone.

Edasised planeeringud vaadatakse läbi aga palju teravama pilguga, mis eeldab peaarhitekti sõnul uut ja terviklikumat lähenemist tervele Maakri asumile. «Me pole uusi detailplaneeringuid vastu võtnud, sest on juttu olnud, et sel alal võiks eelnevalt toimuda üks arhitektuurikonkurss kõrghoonete paiknemise osas nii linnaehitusliku lahenduse kaugvaateid, siluetti, kui ka jalakäijate tasandit silmas pidades.»

Tallinna siluett on Männi sõnul kahtlemata väga oluline, eriti selle vanalinna osa, mis on sisuliselt linna kaubamärk. «Mälestiste puhul tuleb tagada nende vaadeldavus ja vanalinn kui UNESCO maailmapärandi osaks olev linnaruum peab olema nähtav, siluett säilima mere poolt vaadeldes. Nii tuleb planeerida ka kõrghooneid selliselt, et need ei hakkaks vanalinna erinevaid vaateid piirama,» rääkis Mänd.

Vanalinna siluett juba on tervik, mida säilitada. Maakri tänava oma aga mitte, mistõttu on arhitektuurilahendus alale väga vajalik. «See võiks olla palju terviklikum kui ta praegu välja näeb, just merelt vaadates. Sinna mahuks veel mõnedki tornid,» leiab Mänd.

Kuid kust need tornid tulema peaksid, on küsimus - teadupärast majanduskriis on väga paljudele pikaajaliselt planeeritud arendustele piduri peale pannud. «Tegelikult kõrghoonete vajadust Tallinna linnas iseenesest pole. Meil pole maaga kitsas ja mingit sundi just kõrghoonet ehitada ka pole. Kõrghoone on suhteliselt kallis ehitis ja selle arendajal peab olema mingi ambitsioon ja nägemus kui soovib sellist maamärki püstitada,» on Mänd veendunud.

Kõrghoonete rajamisega on aga Maakri asumi seni kõrgeima Swissôteli 31-kordse hoone kõrval veelgi ambitsioonikamaid tulevikuvaateid - Sitsimäele kavandatav 60-kordne kõrghoone, mille kõrgus oleks suisa 200 meetrit.

Seda, kui tõenäoline on, et Sitsimäele torn ka kõrguks, hindab Mänd arendajast olenevaks. «Ehitusõigus detailplaneeringuga on krundi omanikule antud. Kõik edasine sõltub krundi omanikust - kas ta soovib seda ehitusõigust realiseerida või mitte.»

Krundil Maakri 19/21, kus juba üle aasta on toimunud põhjalikud lammutustööd, võib mõne aasta möödudes kõrguda Swissôteli kaksiktorniga sama kõrge pilvelõhkuja.

«Praegu on hoone projekteerimisfaasis ja arvestades, et kinnistute peal on tõesti juba alustatud ettevalmistustöid, on see tõenäoliselt lähitulevikus üks esimesi torne, mis linna püstitatakse,» annab Mänd lootust.