Süüria pagulased kui tiksuv pomm

Jordaania on üks maailma suurimas veenappuses riike. Vett napib ka Zaatari põgenikelaagris. Foto: Eglė Digrytė

Zaatari pagulaslaagrist, mis praegu on koduks umbes 150 000 süürlasele, on saanud juba Jordaania suurim linn, mis kasvab pidevalt kuni 2000 inimese võrra päevas. Abiorganisatsioonid löövad toidu, vee, telkide, tekkide, hügieeni ja julgeoleku puudumise pärast häirekella. Kuid juba selle aasta lõpuks elab ainuüksi Jordaanias ilmselt umbes miljon süürlast ja sellest verisest konfliktist on saanud humanitaarkatastroof.

«Kui sa näed, kuidas inimesi tulistatakse, siis kuidas saad sa öelda «Ärge tulge»,» rääkis Jordaania siseministeeriumi avaliku julgeoleku osakonna juhataja kindralleitnant Hussein Majali laagrit külastanud Euroopa ajakirjanike grupile. «Piiri sulgeda pole võimalik.»

Sellegipoolest on nende riigi tervishoiu-, energeetika-, vee- ja haridussüsteem viidud viimase piirini. Jordaanlased võtavad naabreid ikka vastu, kuid järsult tõusnud üürihinnad ja tööturul tekkinud konkurents süürlastega tekitavad pingeid ja peljatakse rahutusi.