10 päeva jooksul on võimalik asjas edasi kaevata Tallinna Halduskohtusse, seejärel Tallinna Ringkonnakohtule ja siis Riigikohtule.
Uus trammivaidlus ei muuda fakti, et juba sõlmitud hankelepingu alusel on CAF asunud tramme tootma, esimene uus tramm on kohal 2014 aasta novembris, samaks ajaks on tehtud ka 4 trammiliini infrastruktuuri remont, edastab Tallinna transpordiamet.
Eelnevas trammide kohtuvaidluses kasutas Stadler võimalust taotleda esialgset õiguskaitset. Kuigi Stadleril olnuks võimalust taotleda ka hankemenetluse peatamist või keeldu teha hankemenetluse järgnevaid otsuseid taotleti vaid keeldu hankelepingu sõlmimiseks. Seda keeldu lühiajaliselt kohaldatigi, kuid siiski võis hankemenetlus jätkuda.
Kogu vaidluse kestel kinnitas Stadler jõuliselt, et tema pakutavad trammid on vastavad ja hankija eksib, et Stadleri pakutud trammil on probleem uste arvu, sobimatu aku, reisijateruumis puuduva kliimaseadme ja piisavalt läbiproovimata energiasalvestusseadmega. Selle vaidluse lahendas lõplikult 6. märtsil Riigikohtu otsus asja mitte menetleda - see kinnitas lõplikult, et need puudused Stadleri pakutud trammil olid.
Uues vaidluses on tõstetud küsimus, kas Stadleril, mis esitas mittevastava pakkumuse, on õigus vaidlustada hankemenetluse järgnevaid otsuseid. Riigihangete seadise § 47 lg 9 sätestab, et pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. Stadler leiab, et ta oleks vaatamata sellele pidanud saama edasises menetluses osaleda.
Hankeasjades on kaebeõiguse alused ja piirid täpselt määratud riigihangete EL direktiivide ja Euroopa Kohtu praktikaga - neist tuleneb üheselt, et kaebeõigus on ainult isikul, kellel on võimalus sõlmida hankeleping. Stadler on selle subjektiivse õiguse minetanud.