Maailma hukk

Aleksandr ja Natalie Herzen ehk Mait Malmsten ja Elisabet Reinsalu. Foto: Siim Vahur

Sellist võimsat ansamblimängu nagu Elmo Nüganeni lavastatud Tom Stoppardi triloogia teise osa «Utoopia rannik. Laevahukk» esietendusel võis jälgida, nägin Eesti Draamateatri suurel laval viimati Ita Everi juubelietendusel «Augustikuu». Selline kokkumäng on haruldane. Sest Eesti teatris domineerivad dialoogid ehk on tavaline, et laval suhtleb omavahel kaks tegelast, kolmas ja neljas (jne) laval viibiv näitleja lihtsalt ootab oma järge repliigi ütlemiseks.

«Laevahukus» aga ei kadunud näitlejate omavaheline särin kõige rahvarohkemates stseenides. Nüganen paneb laval korraga omavahel suhtlema kuus, kaheksa, üksteist näitlejat, kaotamata sealjuures loomulikkust, tempot ega ka peateema jälgitavust.

Kirg!