/nginx/o/2013/01/23/1535944t1h9a1f.jpg)
Euroopa Komisjoni uuringust, milles vaadeldi majanduskriisi mõju hariduseelarvetele, on selgunud, et 25 uuritud liikmesriigist kaheksas on investeeringud haridusse alates 2010. aastast vähenenud.
Hariduse rahastamine ELi liikmesriikides väheneb
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreekas, Ungaris, Itaalias, Leedus ja Portugalis kärbiti hariduskulutusi üle viie protsendi, samas kui Eestis, Poolas, Hispaanias ja Ühendkuningriigis (Šotimaal) vähenes hariduse rahastamine 1−5 protsenti. Viies liikmeriigis − Austrias, Luksemburgis, Maltas, Rootsis ja Taanis, samuti Belgia saksakeelses osas − on kulutused haridusele aga rohkem kui ühe protsendi võrra suurenenud. Saksamaa ja Holland ei ole kõnealuse ajavahemiku kohta andmeid esitanud.
Muudes liikmesriikides on eelarve 2011. aastal vähenenud ja 2012. aastal suurenenud või vastupidi. Belgia (prantsuskeelne kogukond), Iirimaa, Küpros, Läti, Prantsusmaa, Sloveenia, Soome ja Ühendkuningriik (Wales) ning samuti tulevane liikmesriik Horvaatia suurendasid hariduseelarvet esimesel aastal, kuid kärpisid seda teisel. Bulgaarias, Rumeenias, Slovakkias ja Tšehhi Vabariigis seevastu hariduskulutused algul kahanesid, siis kasvasid. Belgia flaamikeelses kogukonnas püsis hariduseelarve mõlemal aastal stabiilne.
«Riigikassad on praegu raskes seisus, kuid haridusse ja koolitusse peavad riigid siiski pidevalt investeerima − ainult nii saame kindlustada noortele tuleviku ja pikaajalise jätkusuutliku majanduskasvu,» ütles ELi haridusvolinik Androulla Vassiliou. «Kui liikmesriigid ei investeeri piisavalt hariduse ja oskuste ajakohastamisse, on meil veelgi raskem pidada sammu oma konkurentidega ning vähendada noorte tööpuudust.»
Uuringus analüüsiti kõigi haridustasemete (koolieelsest haridusest kõrghariduseni) rahastamist 35 riiklikus ja piirkondlikus haridussüsteemis. Uuringust selgub, et 2011. ja 2012. aastal on 11 liikmesriigis (Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Portugal, Ungari) õpetajate palku ja toetusi vähendatud või need on külmutatud. Õpetajate palk moodustab hariduseelarvetest üle 70 protsendi.
Kümnes liikmesriigis (Bulgaaria, Eesti, Itaalia, Küpros, Leedu, Läti, Portugal, Prantsusmaa, Rumeenia ja Ühendkuningriik) on kärbete tagajärjel vähenenud ka õpetajate arv. See on tingitud lisaks majanduskriisi mõjule ka õpilaste arvu vähenemisest. Rõõmustava asjaoluna on õpetajakoolituse rahastamine 18 Euroopa riigis suurenenud, mis on väga oluline, sest õpitulemused sõltuvad ju suuresti õpetamise kvaliteedist.
Õpilastele ja üliõpilastele suunatud avaliku sektori toetustele (õppetoetused ja –laenud ning peretoetused) ei avaldanud kriis enamikus riikides 2011. ja 2012. aastal mõju. Kaheksa liikmesriiki (Austria, Iirimaa, Kreeka, Leedu, Luksemburg, Läti, Portugal ja Saksamaa) pakuvad töötutele ja madala kvalifikatsiooniga inimestele spetsiaalset rahalist toetust oskuste parandamiseks või ajakohastamiseks. Enamikul juhtudel lisandub sellistele investeeringutele Euroopa Sotsiaalfondi toetus.