Asekantsleri hinnangul oli möödunud laupäeval toimunud sündmus üks osa Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindava projekti «After-War» väljapanekust ega anna kaugeltki terviklikku ülevaadet kogu projektist, teatas kultuuriministeerium.
Lindpere möönis, et selles projektis on siiski palju tundlikke komponente, mis on tekitanud palju vastakaid arvamusi.
Veneetsia 53. biennaalil esindab Eestit Kristina Normani projekt, mille ühe osana toodi laupäeval Tõnismäe haljasalale pronkssõduri koopia. Politsei viis selle 30 minutit hiljem sealt ära.
Piret Lindpere selgitas, et kultuuriministeerium rahastab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskust, kellele eraldatakse vahendid Eesti esindamiseks Veneetsia kunstibiennaalil ning kelle ülesandeks on 1997. aastast alates korraldada konkurss biennaalil esindamiseks. Ta lisas, et ka kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital on läbi aastate toetanud ja toetab ka edaspidi Eesti osalemist Veneetsia kunstibiennaalil.
Eestit esindava töö valis välja rahvusvaheline ekspertžürii, kelle otsusel esindab Eestit 53. rahvusvahelisel Veneetsia kunstibiennaalil kunstnik Kristina Norman projektiga "After-War", Eesti ekspositsiooni kuraator on Marco Laimre.
Veneetsia kunstibiennaali võitja valis välja erinevate institutsioonide esindajatest koosnev üheksaliikmeline rahvusvaheline žürii, kuhu kuulusid Mika Hannula (teoreetik, kuraator ja kriitik, professor Göteborgi Ülikoolis), Sirje Helme (Kumu), Kai Lobjakas (Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum), Reet Mark (Tartu kunstimuuseum), Helene Tedre (kultuuriministeerium), Marko Mäetamm (Eesti Kultuurkapital), Johannes Saar (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Anders Härm (Tallinna kunstihoone), Lars Bang Larsen (vabakutseline kriitik ja kuraator, teadur Kopenhaageni Ülikoolis).