Dimitri Klenski: mida arvate ELi kasvuhoonegaaside vähendamise kavast?

Dimitri Klenski. Foto: Priit Simson

Postimees.ee's käib Euroopa Parlamenti kandideerijate vaadete tutvustamine. Täna küsisime kandidaatidelt: kas ELi ühine eesmärk langetada aastaks 2020 oma CO2 emissiooni 20 protsenti võrreldes 1990. aastate tasemega on õige eesmärk ja mida selle edendamiseks veel teha tuleks? Vastab üksikkandidaat Dimitri Klenski.

Mina kui esimese hariduse järgi keemik, leian, et CO2 emissiooni mõju atmosfäärile ei ole veel lõplikult uuritud. Maakera atmosfääri soojenemine on sõltuv ka kosmilistest seadustest, Maa tiirlemisest Päikese ümber - see on ju ellips. See aga tähendab, et kui Maa on Päikesele lähedam, on vastavalt soojem ka Maa peal ja vastupidi. Seda mõju on hästi uuritud, kuid seda sihipäraselt «unustatakse» mõnedes teadus- ja majandusringkondades. On arvamus, et CO2 emissiooni probleem on hoopis müüt, mis teiste globaalsete müütide kõrval võib teenida globaliseerunud maailmas majandus-poliitilise konkurentsi huve.

Kuna Dimitri Klenski liitus küsitlusega hiljem, avaldame siinsamas vastused ka varasematele küsimustele.

Miks kandideerite europarlamenti?

Et lahendada see neetud «vene küsimus» - Eesti eliit ja meie riigis ning ühiskonnas välja kujunenud monoetnilisus takistab mitte ainult selle küsimuse lahendamist, vaid lubab isegi selle olemasolu mitte tunnistada. Kuna me juba astusime euroliitu, siis oleme kohustatud ka euroopalikult lahendama etnilisi probleeme, st eeskätt hakkama looma (mitte ainult rääkima selle vajalikkusest) kodanike ühiskonda. «Vene küsimuse» lahendamine (see ei ole integratsioon, ega assilimireemine) ei puuduta ainult kohalike venelasi, see on terve riigi, meie ühiskonna probleem. Lahendades selle, me vabastame Eesti arengu kõige suuremast pidurist.

Kui teid valitakse europarlamenti, siis millised konkreetsed saavutused seate endale eesmärgiks oma saadikuks olemise aja jooksul?

Selleks saab võrdõiguslikkus ja veel kord võrdõiguslikkus (pange tähele: mitte võrdsus) kõigile Eestis alaliselt elavatele inimestele. Näiteks võimalus osaleda Euroopa parlamendi ja riigikogu valimistel kõigil Eestis elavatel nn halli ja punase (VF) passi omanikel. Ja meie suhete kardinaalne parandamine Venemaaga. Aitab üleliigsest hirmust ja oma rahva lollitamisest «Vene tondiga».

Mida peate oma Eesti eelkäijate suurimaks saavutuseks senise europarlamendi koosseisu ajal ja miks?

Niisugust asja pole olemas. Meie saadikute tegutsemine ei toonud Eestile mingit silmanähtavat kasu. Etnilisest ebavõrdsusest ei räägitud üldse, kogu aeg löödi kiilu Euroopa Liidu ja Venemaa vahele, otsides tüli suure ida-naabriga, sisuliselt USA huvides.

Kuidas suhtute Euroopa ühisesse energiapoliitikasse ja mida saaks teie seisukoha mõjule pääsemiseks Europarlamendis teha?

Võrdsed partnerlussuhted Venemaaga, unustada unistus allutada Venemaa Euroliidu huvidele diplomaatilise šantaažiga või sõjalise jõuga.