Ratastooli kasutajaid häirib «kohutmõistev» teavituskampaania

Kampaania logo. Foto: Maanteeameti kodulehekülg

Ratastooli kasutajaid häirib maanteeameti kampaania «Kinnita tagaistmel turvavöö», kuna seal kasutatav ratastoolimärk tekitab ratastoolist ja nende kasutajatest negatiivse kuvandi, justkui tegu oleks liikuseeskirjade rikkujatega.

Turvavööd kujutava rattaga ratastool punasel taustal – see on maanteeameti liiklusohutuskampaania «Kinnita turvavöö tagaistmel» logo, mis peaks panema mõtlema turvavööta sõitmise tagajärgedele.

Tõenäoliselt on sel oma mõju, kuid see ei pruugi olla üdini positiivne. Mitmed ratastooli kasutajad leiavad, et pigem tekitab see neist negatiivse kuvandi ning on palunud maanteeametil kampaaniat sellises vormis mitte läbi viia.

Näiteks häirib ratastooli kasutavat TTÜ tudengit Sven Kõllametsa see, millise kergusega on üks liikumisvõimalust ja eneseteostust võimaldav sümbol muudetud hirmu, häbi ja lootusetuse sümboliks, mis on asetatud punasele taustale – ohu värvile looduses.

«Minu väärtuste süsteemis peab ka ratastooliga liikuv ühiskonnaliige saama tunda end väärika ühiskonna osana, kellel on maailmale midagi väärtuslikku pakkuda,» rääkis ta. «Selle asemel on aga tema liikumisvahend muutunud ebaväärikuse ja karistuse sümboliks.»

Kõllametsa hinnangul on võimalik teadlikkust tõsta ka viisil, mis ei kinnista ühiskonnas pikalt juurdunud arusaama, et ratastool on kõigi probleemide allikas. Vastupidi – ratastool on tema sõnul probleemide lahendus. Allikaks on terviserike, mis on põhjustanud vajaduse ratastooli kasutada.

«Veidi liialdades võiks väita, et kuigi möödas on ajad, kus puudega laps oli karistus vanemate või eelmise elu pattude eest, saame nüüd maksumaksja raha eest teada, et puue on tegelikult karistus liikluseeskirja rikkumise eest,» rääkis ta.

Kõllametsa sõnul on lapsed mitme tema ratastooli kasutava sõbra peale näpuga näidanud ja küsinud, kas tema ka jättis turvavöö kinnitamata.

«Ma pean väga oluliseks, et iga noor saaks väärikalt tunda, et tal on maailmale midagi pakkuda ning et ühiskond suudaks suhelda ka nendega, kes liiguvad ratastel, ilma kaastunde ja pisarateta. Et noor ise peeglisse vaadates ei tunneks end igal hetkel ainult ohvrina,» rääkis Kõllamets. «See on täna meie ühiskonna ressurss, mis on ratastel veeredes jõudnud ülikoolidesse, tööturule, riigiametitesse.»

Ka ratastooli kasutav TTÜ üliõpilane Jüri Lehtmets märkis, et teda häirib see, et kampaania logol on kasutatud muidu positiivse sõnumiga rahvusvaheliselt tunnustatud ratastooli märgist, mis üldjuhul tähendab ratastoolile ligipääsetavat keskkonda. Selle kasutamine hirmutavana ja teises kontekstis ei tohiks olla tema hinnangul lubatud.

Lehtmets selgitas, et nii tema kui Kõllamets on aastaid võidelnud selle eest, et ratastool ei hirmutaks inimesi ja oleks kui tavaline abivahend, aga antud kampaania töötab täielikult selle eesmärgi vastu.

«Võib tekkida ühiskonna poolt vale arusaam, et kui sa oled toolis, siis oled järelikult ise süüdi, kuna sa ei kinnitanud tagaistmel turvavööd,» lausus Lehtmets. «See tekitab lisamüüdi, mida peab kogu aeg murdma.»

Kõllamets kirjutas maanteeametile juba kaks aastat tagasi märgukirja, milles juhtis sellele probleemile tähelepanu ning palus logo edaspidi mitte kasutada. Neid seisukohti jagas ka Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu tegevjuht Auli Lõoke.

Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Raul Rom selgitas, et kui liiklusohutuskampaania juures kasutatakse mingisugust sümboolikat ning väljendutakse õnnetuse tagajärgede kaudu, siis sellega ei ole taotlust kedagi solvata, kuid sümboolika ja ikoonid või kogu sõnumi sisu võivad mitmetes eluvaldkondades kattuda.

«Et inimene liiklusõnnetuses saadud vigastuste tagajärjel võib jääda ratastooli, halvemal juhul jääda halvatuks või hukkuda, sellega ei saa ju luua seost liiklusõnnetuse läbielanute ja kõigi ratastooli kasutavate inimeste vahel, kes selleks on sunnitud mingil muul põhjusel,» rääkis Rom. «Nagu kõiki peavigastusi ei saa siduda kiivri puudumisega ning kõiki muid traumasid ja surmasid liiklusõnnetusse sattumisega.»

Liiklusõnnetuse tagajärjel oma senise elukorralduse, eesmärkide ja unistuste sundseisus muutmise vajadus on inimesele ja tema lähedastele traagiline sündmus ja sellest käesolev turvavöö kasutamisele suunatud kampaania oma terviku sisu osas räägibki, selgitas Rom.

«Antud konkreetset märki me samal kujul enam ei kasuta,» kinnitas Rom. «Mul on kahju ja ma vabandan, kui osa inimesi on meie liiklusohutuskampaaniad valusalt puudutanud.»