Kadunud neiu juhtum jõuab kohtusse

Sarivägistaja Guntars Kaziks meelitas neiu endaga kohtuma. Pärast seda jäi tüdruk kadunuks. Foto: Politsei

Et ränk kuritegu ei aeguks, läheb prokurör kaudsete tõenditega kohtusse. Süüdistus põhineb sarivägistaja varasemal käitumisel.

Tartu maakohus alustas eile Eesti mõistes erakordse kriminaalasja arutamist – Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistab sarivägistaja Guntars Kaziksit tema varasema käitumismustri põhjal 17-aastase neiu vägistamises ja mõrvas, ohvri surnukeha on tänaseni leidmata.

Otse öeldes on suur võimalus, et kohus Kaziksi tõendite puudumisel õigeks mõistab. Nii mõnigi kartlikum prokurör oleks võimalikku kaotust kartes Kaziksi süüdistuse kohtusse viimisest üldse loobunud.

Ometi otsustas 2011. aastal Eesti parimaks prokuröriks valitud Toomas Liiva sügisel teisiti. Arvestades, et 2006. aastal kadunuks jäänud Reili Huigi arvatava mõrva aegumise tähtaeg saabub kolme aasta pärast ja uusi tõendeid pole vahepealse ajaga Kaziksi vastu lisandunud, tuleb ringkonnaprokuröri julgust «õnne proovida» tunnustada.

Kuriteo asjaoludest rääkides jääb prokuratuur kidakeelseks. Küll on Postimehel viimase poole aasta jooksul õnnestunud usutleda kümmekonda selle juhtumiga seotud inimest – ametnikke, tunnistajaid ja Reili Huigi omakseid.

Lühidalt öeldes juhtus 2006. aasta veebruaris järgmine lugu. Tartu lähistel Ilmatsalus vanaema juures elanud 16-aastane Reili Huik otsis kuulutuste portaali vahendusel tööd lapsehoidjana. Neiuga võttis ühendust varem vägistamiste eest karistatud ja alles 2005. aasta teises pooles vanglast vabanenud Guntars Kaziks.

Mees elas tol hetkel Elva lähistel Hellenurmes ühe kohaliku naise juures. Ta väitis Reili Huigile, et otsib oma viieaastasele lapsele õhtuteks lapsehoidjat ja on nõus selle eest maksma mitme tuhande kroonist püsivat kuutasu.

Tegelikult Kaziksil mingit last polnud. Süüdistuse hinnangul plaanis ta algusest peale noore neiu vägistamist. Reili Huik nõustuski pealtnäha ideaalse tööpakkumisega ja sõitis 2006. aasta 14. veebruaril Tartust bussiga Elvasse tööle. Sellest päevast alates on neiu jäljetult kadunud.

Uurijate kasutuses on tõendid, mis näitavad, et Kaziks suhtles neiuga telefonitsi. Samuti videosalvestis Tartu kaubamaja juures toimunud Kaziksi ja neiu «töökohtumisest». Lisaks on teada, et mees naasis Reili kadumise ööl oma toonasesse elupaika alles öösel ehk ebaharilikult hilja.

Ent uurimise alguses mõnda aega vahi all viibinud Kaziks eitab seost neiu kadumisega ja otseste tõendite puudumisel tuli ta lõpuks vabaks lasta. Nii kogus selle kriminaalasja toimik vahepealsed aastad prokuratuuris tolmu.

Mullu sügisel otsustas Lõuna ringkonnaprokuratuur aga ootamatult, et asja unustusse jätmise asemel tuleb süüdistusega siiski kohtusse minna, et kohus saaks tõenditele õigusliku hinnangu anda.

Varem juba seitsmel korral kriminaalkorras karistatud Kaziksile esitati süüdistus Reili Huigi vägistamises ja mõrvas, mille eesmärk oli eelnenud vägistamist varjata.

Huvitavaks teeb eile Tartu maakohtus eelistungiga alanud protsessi see, kuidas prokurör süüdistust põhjendab. Prokurör Liiva kasutab selleks ladinakeelset juriidilist terminit modus operandi ehk süüdistaja soovib kohtule tõendada, et Kaziks on varem samasugustel asjaoludel mitu korda kuriteo toime pannud ja tema varasem käitumismuster koos kaudsete tõenditega näitab, et ta vägistas ja mõrvas Reili Huigi.

Kriminaalse käitumismustri tõendamine põhineb otsusel, millega Harju maakohus Kaziksi 2010. aastal nelja noore neiu vägistamises süüdi mõistis. Ohvrid leidis vägistaja endale Tallinna-Tartu või Tallinna-Pärnu maanteelt, kus neiud parajasti hääletasid. Sisuliselt pidas Kaziks maanteedel ringi sõites inimjahti.

Sama kohtuotsusega sai Kaziksist korraks juba Eesti õigusruumis pretsedent. Nimelt leidis varemgi vägivaldsete seksuaalkuritegude karistatud Kaziksi süüdi mõistnud kohus, et mehe puhul tuleks rakendada seadusesätet, mis ei luba tal tingimusteta vabaneda isegi pärast 15-aastase vangistuse ärakandmist.

Kohus leidis, et enne mehe vabadusse laskmist peaksid eksperdid hindama tema ohtlikkust ja kui on tõenäoline, et ta jätkab vägistamisi, tuleb teda ka pärast karistuse ärakandmist vangis hoida. Riigikohus otsustas siiski, et selline lisa­klausel on põhiseadusvastane, ja tühistas selle.

Nüüd ähvardab Kaziksit, kelle rinnale on tätoveeritud naise kõri näriv vampiir, koguni eluaegne vangistus. Siiani ametlikult elavate kirjas olev Reili Huik peaks homme saama 25-aastaseks.

Mõrvas süüdimõistmiseks ei pea surnukeha olema

Lõuna ringkonnaprokurörile Toomas Liivale andis Guntars Kaziksile süüdistuse esitamisel tuge vahepealsetel aastatel muutunud kohtupraktika, mis lubab inimesi mõrvas süüdi mõista ka siis, kui ohvri surnukeha pole leitud – n-ö eelduslikul alusel.

Esimene näide on siin 1990. aastate lõpus Tallinnas oma naise, ämma ja naise lapse tapnud keskturu lihunik Vassili Savka. Mehe ohvritest suutis politsei tükeldatuna leida vaid kaks viimast.

Maakohtus süüdi mõistetud Savka sai naise tapmises õiguse ringkonnakohtus, kuid riigikohus luges tõendatuks ka naise tapmise. Kaudseteks tõenditeks olid tunnistajad, kes nägid ohvrit mõrvapaigale ehk korterisse sisenemas, ja sündmuskohalt leitud naise vere plekid.

Kaudsete süütõenditega mõisteti 2007. aastal mõrvas süüdi ja kahe naise tapmise eest 20 aastaks vangi ka Üllar Toper. Esimese veretöö sooritas Toper 2004. aastal ja teise 2006. aastal. Ühe ohvri surnukeha pole samuti tänaseni leitud.