Vladimir Sazonov: masendav perspektiiv

Vladimir Sazonov Foto: Erakogu

Orientalist Vladimir Sazonov kirjutab, et hoolimata Saddam Husseini kukutamisest kümme aastat tagasi pole Iraagis näha midagi, mis viitaks rahu ja õitsengu tekkimisele käegakatsutavas tulevikus. Võimalikud on erinevad stsenaariumid, kuid need on valdavalt üks hullem kui teine.

Täpselt täna möödub kümme aastat Iraagi sõja algusest. See sõda kestis kaheksa aastat ja ligi üheksa kuud. Ajaloo jaoks pole kümme aastat eriti pikk periood, aga see oli üpris tormiline aeg Lähis-Ida jaoks. Kümme aastat tagasi alustasid USA ja nende liitlased sõjategevust Iraagis ning aprillis 2003 kukutati diktaator Saddam Husseini režiim. Ent demokraatia kehtestamine ei ole õnnestunud.

Iraak on üks masendavamaid näiteid riigist, mis on viimastel aastakümnetel üle elanud erinevaid tõsiseid probleeme ja tugevalt alla käinud. Aastatel 1979–2003 valitses Iraaki peaaegu ainuisikuliselt Saddam Hussein, kes ei käitunud demokraatliku vabariigi presidendina, vaid pigem nagu keskaegne Abbasiidide kaliif Harun ar-Rašid (8. saj II pool ja 9. saj algus pKr) või muistne Assüüria despootlik kuningas Aššurbanipial (7. saj eKr). Seega võiks Husseini pidada klassikaliseks näiteks idamaisest despoodist. Karmi käega, kõiki kahtlustav valitseja Saddam suutis oma riigis tagada siiski mingi stabiilsuse ja hoida ära selle sattumise äärmuslike jõudude kätte.