/nginx/o/2012/03/28/1029662t1hf863.jpg)
/nginx/o/2012/12/05/1471634t1hd292.jpg)
Kui Euroopa Liidust saaks föderatsioon, kahaneks ühe eestlase hääle kaal Euroopas oluliselt, leidis rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo täna riigikogus peetud istungil.
Mälksoo: eestlase hääle kaal väheneks föderatsioonis oluliselt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mälksoo juhtis tähelepanu, et föderaalse Euroopaga liitumisele räägib esmajoones vastu Eesti põhiseadus.
«Meie põhiseadus on oma põhijoontes rahvusriiklik, isegi natsionalistlik, aga Euroopa Parlamendis on jõude, kes joonistavad rahvusriikidest tondi. Kui nüüd keegi ütleb, et Euroopa föderalism tähendab, et rahvusriikide ajalugu on halb, siis meil on probleem,» nägi Mälksoo konflikti.
«Ma olen nõus, et Eesti huvides võiks olla hästi toimiv Euroopa, küll aga ma ei ole otsustanud, kas ma kodanikuna föderalistlikku mudelit toetan. See tähendab ju ikkagi seda, et võim liigub suurruumi tasandile, komisjonist tehakse valitsus ja Euroopa parlamendist tehakse rohkem parlament, kui ta täna on.»
Minu põhiseadusest ja rahvuslikust mõtteviisist kantud hirm föderaalse Euroopa ees on just see, et üks miljon lahustuks 500 miljonis.
Professor juhtis tähelepanu, et praeguses süsteemis maksab eestlase hääl Euroopas rohkem, kui näiteks ühe sakslase oma. «Eestlase osakud on paremad, kui Eesti on üks liikmesriik 27-st, kui siis, kui ta ise on üks inimene 500 miljonist. Minu põhiseadusest ja rahvuslikust mõtteviisist kantud hirm föderaalse Euroopa ees on just see, et üks miljon lahustuks 500 miljonis.»