«ELi eelarve kujunemisest ja kasutamisest on tavakodanikul võimatu aru saada - see on suur ELi maine kahjustaja. Eelarve sõltub paljudest eri pooltest. Tagajärg on see, et vähendatakse ühiste ülesannete rahastamist ja jaotatakse lihtsalt raha ümber. Kokkulepete elluviimisteks on vaja tõhusta riikideülest mehhanismi,» leidis Kallas.
Näide riikide mannetusest otsuseid teha avaldub Kallase sõnul praegu ka nõukogudes. «Sageli ministrid kohale ei tule, neid asendavad ametnikud, kellel pole otsuste tegemiseks mingit poliitilist manööverruumi. Nad on kutsutud ainult esitama kahtlusi ja vastuväiteid. Mugav on olla alguses kõige vastu ja siis vaadata, mida Saksamaa ja Prantsusmaa teevad, ja siis otsustada,» kirjeldas ta.
Rivaliteet riikide ja ELi vahel tekitab arutut dubleerimist. Näiteks on otsustatud luua liidu riikide peale mitmeid ühisasutusi kulude kokkuhoiuks. «Tulemus on aga see, et ühisasutus küll luuakse, aga kohalikke asutusi ei vähendata.»
Otsustussfäärid selgemaks
Kallas ütles, et konkreetselt ei räägi uue aluslepingu loomisest Euroopas veel keegi, ent palju räägitakse vajadusest see luua. Eriti tuntakse sellest puudust neis ringkondades, kelle ülesandeks parandada Euroopa Liidu rahanduslikku juhtimist.
Kallas on seda meelt, et nii ELi keskvõimule kui ka liikmesriikidele tuleb leida oma legitiimsussfäär. «Ma ei näe praegu, et föderaalne pool saaks asendada liikmesriikide otsustavat rolli ELis. Tuleb leida lahendus, kus mõlemad oleks legitiimsed ja saaks koos töötada.»
Riikidele peab jääma oma vastutus just seepärast, et peatada liidu bürokraatlik ülekoormamine. «Riike tuleb juurde, teemasid tuleb juurde, dokumendid lähevad aina paksemaks ja neis on aina rohkem detaile. Paljud inimesed ütlevad juba praegu, et järgmist ELi eelarvet nii enam ei tee,» ütles Kallas.