Selline vaatenurk on kahetiselt väär. Esiteks valiti hoolimata märkimisväärsest rangusest seni kriisist eriti rängalt mõjutatud euroala maades kõikjal sellised valitsused, kes järgivad oma riikides kindlat stabiilsuskurssi. See kehtib Hispaania ja Portugali puhul niisamuti kui Iirimaal ja Kreekas. Ka Küprose uus valitsus on struktuurireformidest teada andnud.
Teiseks: teame juba ammu, et võlgu elades võivad riigi väljaminekud vallandada parimal juhul – kui üldse – konjunktuurse õletule, see ei saa aga kindlasti olla jätkusuutliku kasvu aluseks. Veelgi enam: aina edasi kasvavate riigivõlgadega saabub varem või hiljem tõe hetk, täpsemalt siis, kui võlausaldajatest turud kaotavad usalduse võlgade tasumise võimesse. Miski ei ole aga ühe riigi jaoks hullem kui sattuda finantsturgudest täielikult sõltuvusse.