Väike jalutuskäik ühest laternast teiseni

Kõige tähtsam on huvi kellegi või millegi vastu, ütleb Helvi Jürisson ning seisatab ja kuulab suure huviga Raekoja platsil õhtul kell kuus kõlavat kellamängu. Foto: Kristjan Teedema

Mälestused on nagu laternad pimedal tänaval – lähed tulest tuleni, vaatad piiratud valgusesõõris ringi ja sukeldud taas pimedusse. Nii võtab Helvi Jürisson kokku oma lasteraamatu «Peegliplika» ja teeb selleski jutuajamises retke ühest laternast teiseni.

Käite tihti teatris ja kontsertidel, loete. Mõni on teie eas kõiges pettunud ja kibestunud, istub hoopis kodus.

Sain uue raamatu sisukorra valmis ja hakkasin jälle väljas käima. Mul oli kole gripp, väsimus vaevab senimaani, ei julge tilka veinigi võtta. Kas olen inimestes pettunud? Tegelikult vist ei ole, ma pole neist eeldanud midagi sellist, mida neist ei saa eeldada.