Teed ise, saad soodsalt

Nii lihtne see ongi: vähem kui päev tööd ja Alan Pikk on soojuskaamera valmis ehitanud. Ostke see poest – ja te maksate end vaeseks. Foto: Toomas Huik

Mõned keerulisena paistva aparatuuriga mehed küsivad pakutava teenuse eest hingehinda. Aga neile saab koha kätte näidata – oma kätega.

Kuidas mõned asjad ja teenused on Eestis nii ülehinnatud?!

Jah, kuidas küll, mõtles Alan Pikk, kui uuris talvel, mis maksab soojuskaameraga majapidamises külmakollete avastamine.

Kõvasti maksab, nagu selgus, kohe üksjagu kõvasti. Tahad eramus välja peilida, kust jahedus sisse tungib, maksa 135 eurot, teatab esimene veebiotsing. Korteris saab sama asja tehtud 70 euro eest.
«Ühe töökorra eest päris korralik summa,» tõdeb 25-aastane Pikk.

Aga ta ei kavatsenudki piirduda pelga tõdemusega. Ta otsustas kindlaks teha, kas too töö on tõesti väärt hinda, mida selle eest küsitakse. Liiati kummitas praktiline vajadus. Nii Alan Pika kodus Tallinnas Mustamäel, elukaaslase vanemate juures Hiiumaal kui ka ema kodus Tartus esines soojuslekkeid, kuid nii salakavalaid, et käega kobades neid kindlaks ei tee.

Kust ja millest siis alustada?

Krõbedad summad
Loomulikult internetist. Sealt leidis Alan Pikk kerge vaevaga projekti, kuidas ehitada oma kätega tavaline soojuskaamera. Ja kuidas teha seda odavalt, umbes 75 euro eest.

Säärane hind on enam kui konkurentsivõimeline. Otsing eBay oksjonil näitab, et sealt võib termokaamera koos tarkvaraga soetada 2000–2500 euro eest. Inglismaalt aga võib lasta saata termokaamera, mis maksab lausa 4000 eurot.

Ent internetis saab kõiki termokaamera osi hankida ka tükikaupa. Alan Pikk telliski sealt infrapuna temperatuurisensori, programmeeritava kontrolleri, mis salvestab sensorilt saadud temperatuure ja saadab need USB-kanalit pidi arvutisse, samuti lasersilma ja kaamera, kaks servomootorit ja juhtmeid. Kokku läks 75 eurot.

Juppidest oma termokaamera kokkupanek käis tal ühe õhtuga, järgmisel päeval seadistas programmi, et kaamera korralikult tööle hakkaks. «Omajagu on vaja elektroonika ja programmeerimisega kokkupuutumist,» tunnistab Pikk.

Sellest kogemusest tal puudu ei tule. Ta on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli mehhatroonika eriala kiitusega ning töötab vedureid ja vaguneid remontiva ASi Ühinenud Depood insenertehnilise osakonna juhatajana.

Tõsi, eks 2000-eurosel ja 75-eurosel kaameral ole mõned erinevused, kuid seda mitte töö kvaliteedis. Pikk näitas Arterile, kuidas tema infrapuna-temperatuurisensor mõõdab üles-alla ja vasakult paremale liikudes seina ja akna ühenduskohas temperatuure ning joonistab värvilise infrapunapildi arvutiekraanile.

Klikkides arvutiekraanile kuvatud pildi ükskõik millisele punktile, ilmub sinna temperatuurinäit, kogunisti sajandiku täpsusega. Saadud tulemus ei paista millegi poolest viletsam kui need pildid, mida suurt raha kasseerivad firmad oma kallite kaameratega visandavad.

Peamine ja ainus erinevus näib selles, et Alan Pika ehitatud kaamera ei tööta nii nobedalt nagu kallid riistapuud. «Aga mul ei olegi vaja nii kiiret tulemust,» lausub ta. «Ma võin vaikselt oma pilte teha.»

Ärge laske lollitada!
Selles, et omatehtud kaamera töötab igati usaldusväärselt, on teda veennud kodused katsetused. Ema maja köögis avastas kaamera, et uksetihendid vajavad väljavahetamist, samuti ilmnes, et seintes peituvad mõned isolatsioonitühikud.

Tuli puurida seina augud ja lasta isolatsioonita kohad makrofleksi täis. Suvel, kui ilmad lähevad soojemaks, tuleks soojustada ka põrand, näitab kaamera.

Juba on Alan Pika paar sõpra avaldanud soovi, et ta tuleks ja mõõdaks nende auto mootori torude lekkeid – siis saaks teada, mida on mootoris vaja vahetada.

Mida see väike lugu kokkuvõttes näitab? Vaat mida, seletab Alan Pikk: «Tahtsin tõestada, et kui sul on oma teadmisi piisavalt, pole vaja spetsiaalset seppa tellida, vaid saad ka ise asja valmis teha, eriti kui projekt on netis olemas ja ei pea enda aju suurt liigutamagi.»

Seega, ta ei pea termokaamera ehitamist mingiks imeteoks. Vastupidi: nendib, et see on «mehhatroonika ABC», ja paneb inimestele südamele, et ei maksa lasta end kallite riistapuudega meestel, kes küsivad soolast hinda, keerulistest tehnikasõnadest ära lollitada. «Väga paljudes asjades ei ole üldse midagi keerulist sees,» kinnitab ta.

Need ei ole tühjad sõnad. Alan Pikk on välja arvutanud, et oma autole saaks ta paigaldada neli parkimisandurit koos LCD-ekraaniga kõigest 50 euro eest. «Kui autoteenindusse lähed, on seal ulmehinnad – saad südameataki,» nendib Alan Pikk. Seepärast ta võimalusel ei lähegi. Vaid töötab oma pea ja kätega.