/nginx/o/2008/08/28/69419t1h5a04.jpg)
Altkäemaksu andmises süüdistatava Narva linnavoliniku Aleksandr Moissejevi ning Viru maakohtu kohtuniku Jüri Sakkarti viibimine ühes pulmas häiris prokuratuuri sedavõrd, et prokurör taotles Sakkarti taandamist selle protsessi arutamiselt.
Süüalusega ühes pulmas olnud kohtunik pidi end taandama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Esitasin taotluse kohtuniku taandamiseks, kuna prokuratuuril oli infot, et kohtunik viibis koos kohtualusega ühel kinnisel üritusel,» ütles Viru ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Antti Aitsen. Ta keeldus siiski täpsustamast, kuidas selline info prokuratuurini jõudis ning mis üritusega tegemist oli, kirjutas Põhjarannik.
«Pulmas, issand jumal,» vastas Jüri Sakkart küsimusele, missugune üritus prokuratuuri sedavõrd häiris. Sakkarti sõnul oli tegemist möödunud aasta juulis toimunud pulmaga, kus pruut oli Kohtla-Järvelt ja peig Narvast. «Seal oli üle saja inimese, ei mina teadnud, kes on Moissejev, ja tema ilmselt sedagi, kes on Sakkart,» sõnas kohtunik. Kui pulm toimus mullu juulis, siis Moissejev tabati väidetavalt kuriteolt augustis.
Aitseni sõnul ei ole temal isiklikult kahtlust Sakkarti erapooletuses selles asjas. «Kuid see info võib kõrvaltvaatajale tekitada kahtlusi kohtupidamise objektiivsuses,» sõnas ta, lisades, et kohtupidamine peab olema objektiivne ja ka näima samal ajal objektiivsena kõrvaltvaatajale. Prokurör tõi näite, et kui kohtualuse ja kohtuniku ühises pulmas viibimine saanuks hiljem teatavaks näiteks ajakirjandusele, võinuks avalikkusele objektiivsest kohtupidamisest jääda vale mulje.
Sakkarti sõnul ei jäänud tal muud võimalust kui ennast taandada. 16 aastat kohtunikuna töötanud Sakkartile on see esimene kord, kui ta end prokuratuuri survel taandas. Kahel korral on seda nõudnud kohtu all olnud pätid. «Kui me neid asju nii hakkame võtma, siis ei saaks varsti ühtegi kohtuasja läbi vaadata,» viitas kohtunik Eesti väiksusele.
Sel esmaspäeval tehtud kohtumääruses kirjutas Sakkart: «A. Moissejevit varem ei tundnud. Pulmade ajal temaga ei suhelnud ega tutvunud. Pärast pulmi kohtunud ei ole. Mingeid suhteid selle inimesega ei ole, ta on mulle võõras. Ma isegi ei mäleta tema välimust.»
Määruses seisab, et Eesti on väike demokraatlik riik, kus kõik on kellegagi koos käinud lasteaias, puhanud eri kohtades, õppinud, külastanud erisuguseid üritusi, kus inimesed töötavad, puhkavad või lõbutsevad.
«Minu viieteistaastase kohtus töötamise aja jooksul ei ole ma kellelegi andnud alust kahelda minu erapooletuses, objektiivsuses, sõltumatuses ning omakasupüüdmatuses eri raskusastmega kriminaalasjade läbivaatamisel,» kirjutas Sakkart ja lisas, et kohtunikuna tunneb ta end pärast seda taandust riikliku süüdistaja poolt solvatuna.
Kaitsepolitsei süüdistuse kohaselt palus Moissejev eelmise aasta augustis Ida prefektuuri majanduskuritegude talituse vanemkomissaril Jevgeni Fedorenkol langetada teda rahuldavad otsused kahes kriminaalasjas, lubades vastutasuks kolmes osas tasuda korrakaitsjale 300 000 krooni. Kaks päeva hiljem andis ta politseiametnikule Jõhvis üle esimese osa altkäemaksust ehk 100 000 krooni. Seejärel pidas kaitsepolitsei mehe kinni ja ta võeti kohtu loal vahi alla.
Moissejev sai süüdistuse altkäemaksu andmises ja lubamises, mille eest näeb karistusseadustik süüdimõistmise korral ette kuni viieaastase vangistuse.
Moissejevi kohtuasja võttis üle Sakkarti kolleeg Loretta Pikma. Eilsel eelistungil määrati protsessi toimumisaeg käesoleva aasta septembrisse ja oktoobrisse.