/nginx/o/2008/12/18/107229t1hc5da.jpg)
Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbi viidud uuringust selgus, et 15- kuni 19-aastased on tööturuasutustest kõige vähem teadlikud.
Noored teavad tööturuasutustest kõige vähem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pea kolmandik vastajaist ei osanud üldse vastata, millised asutused abistavad töötuks jäänud inimest töö leidmisel. Ka seda, et tööinspektsioon aitab töötajat juhul, kui tal esineb kahtlusi tööandja käitumise seaduslikkuse suhtes, teadis vaid 31 protsenti vastanutest.
Teadlikkus sellest, millise asutuse poole peaks pöörduma, kui töötaja ja tööandja vahel on tekkinud vaidlus, oli suurem - spontaanselt nimetas töövaidluskomisjoni 54 protsenti vastanutest.
Teadlikkus sellest, milliseid toetusi ja hüvitisi on õigus saada omal soovil töölt lahkuval töötajal, osutus pigem madalaks. 15 protsenti vastanutest arvas, et omal soovil töölt lahkuval töötajal on õigus töötuskindlustushüvitisele.
Tegelikkuses on töötajal õigus sellele ainult siis, kui omal soovil lahkumisavalduse esitamise põhjus on tööandjapoolne lepingutingimuste rikkumine. Samuti pole omal soovil töölt lahkuval töötajal õigust tööandja makstavale hüvitisele, kuid 22 protsenti vastanutest arvas vastupidist.
15 protsenti vastanutest teadis, et ettevõtluse alustamise toetuse taotlemiseks peab pöörduma alates 1. maist Eesti Töötukassasse. 7 protsenti nimetas EASi.
Veidi üle pooled vastanutest olid teadlikud sellest, et eratööbüroo ei tohi võtta töövahenduse eest tööotsijalt tasu. Välismaal töötamise võimaluste kohta ütles 49 protsenti vastanutest, et nad ei tea, millistest allikatest sellekohast infot otsida.