Mati Heidmets: hindamine ja järjestamine koolis ei too kasu

Mati Heidmets. Foto: .

Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmetsa arvates ei ole hindamine ja järjestav mõtteviis Eesti koolisüsteemile kasu toonud.

«See on võistluslikkuse ja turuprintsiipide sissetoomine enam mitte kooli vaid juba lasteaeda, kus konkureeritakse, et saada sisse. Ja siis peavad sul olemas olema mingid näitajad, ja siis on koolijuhid ja õpetajad mures, kuidas keskmine tõuseks,« räägib Mati Heidmets homme eetrisse jõudvas Raadio 2 saates «Ülekuulamine».

«Prantsusmaal võetakse kõik ülikoolidesse sisse ja esimese aasta jooksul selgub, kas pea jagab või ei jaga. Võib olla isegi ausam ja parem variant kui riigieksamite tulemuste alusel pingerida teha,» pakub Heidmets välja võimaluse, kuidas vähendada hindamise tähtsust.

Laagna Gümnaasiumi direktor Martin Kaasik ütleb saates, et Eesti koolisüsteemi põhiline häda on hinde jaoks õppimine ja hindamise üle tähtsustamine. «Hindamine ei saa olla absoluutne eesmärk. Praegu kõik asjad - punktid, hinded - on kujunenud eesmärgiks ja kogu süsteem toodab seda,» ütleb Kaasik.

«Lisaks veel üks häda on liigne reglementeeritus ja lahterdatus. Õpilastel puudub võimalus õppida seda mida läheb vaja, muuhulgas ka sotsiaalseid oskusi. Kooliprogrammides on hetkel prügi küll, mida võiks välja jätta,» räägib Kaasik.

Heldur Meerits, Audentese Grupi nõukogu esimees, nõustub Kaasikuga. «Ma olen sellega täiesti nõus, sest hindamise fetišeerimine jõuab välja juba koolide edetabelite koostamiseni ja need hakkavad omakorda elama täiesti oma elu. Koolisüsteem kipub meil ühiskonnas kihistumist taastootma,» räägib Meerits.

«Võib-olla nõukogude ajal oli eliitkoolide loomine õigustatud. Täna ma ihaldaksin Eestis rohkem ühtluskooli näha, et nähtav osa numbrite poolest oleks koolide vahel ühtlasem. Ja ilmselt ei tohiks seda teha peade raiumise hinnaga, praeguseid häid koole hävitades, vaid mahajääjaid tuleks järgi aidata,» sõnab Meerits.