Mikk Salu: vale on tõde

Foto: Urmas Nemvalts

Aastal 605 kehtestati Hiinas riigiametisse kandideerimisel eksamite süsteem. Igaüks, kes tahtis mingit kohta, pidi tegema eksami. Ka tänapäeval, kui minna Pekingis Konfutsiuse templisse, võib näha neid konge, kuhu eksaminandid omal ajal suleti, et keegi ei spikerdaks või keegi kellelegi ette ei ütleks.

Kui eurooplased mõnisada aastat tagasi Hiinasse jõudsid, hakkas just hiinlaste eeskujul ka siiapoole levima põhimõte valida võimete, aga mitte rahakoti või toetaja  järgi. Muuseas, orientalist Märt Läänemäe viitab, et Hiina Vabariigis Taiwanil kehtib siiani süsteem, kus riigiametnikud peavad kord aastas eksamil käima. Igal juhul on tänapäeval meritokraatlik ja võimetel põhinev süsteem norm enamikus riikides. See on nii õiglane kui ka annab parimaid tulemusi. Samas ei tähenda see, et ametnik ei või olla ka erakonna liige, ega ka seda, et vahel seda reeglit ei rikutaks, aga üldiselt ülalkirjeldatud tava kehtib ja kui seda rikutakse, siis ka kritiseeritakse.

Tallinna linn Edgar Savisaare juhtimisel on liikunud ajas tuhat aastat tagasi. Klientism või patronaaž või kuidas iganes poliitikateadlased nimetavad korda, kus ameteid saadakse teenete ja vastuteenete eest, kus teene saaja (ametnik) peab patroonile (Keskerakonnale) selle eest maksma, sobis keskaega, aga mitte 21. sajandisse.