/nginx/o/2009/05/03/172209t1habb3.jpg)
Pool aastat kestnud kuulamiste põhjal jõudis riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon järeldusele, et Eesti on vaatamata oma piiratud ressurssidele Euroopa Liidu otsustusprotsessidesse hästi sulandunud ning Eesti esindatus Euroopa Liidus ja Eesti siseriiklik koordinatsioonisüsteem on hea.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon esitles täna oma äsja valminud raportit «Eesti esindatus Euroopa Liidus» ja pidas sel teemal ka põhjaliku arutelu.
Raport valmis enam kui pool aastat kestnud kuulamiste tulemusel. Kokku toimus ELi asjade komisjonis sel teemal 11 arutelu ja kohtumist Eesti ametnike, diplomaatide, Eesti esindajatega Euroopa Liidus, Euroopa Parlamendi liikmete ja erinevate avalik-õiguslike institutsioonide esindajatega.
«Kindlasti ei lõpe raporti avaldamisega meie töö Eesti esindatuse analüüsimisel Euroopa Liidus. Kuulamiste jooksul kogutud informatsioon ja järeldused on hea alus süvenemiseks valdkondadesse, mis täna vajavad rohkem tähelepanu. Näiteks võiks tuua Eesti huvide defineerimise, mõjude analüüsi ja erinevate huvigruppide parema kaasamise, samuti teadmispõhisuse kasvatamise Euroopa Liidu poliitikate väljatöötamisel,» ütles ELi asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson.
Komisjoni hinnangul väärib tunnustust parlamendi ja valitsuse koostöö ning informatsiooni kättesaadavus. Raport toob positiivse aspektina välja Eesti seisukohtade siseriikliku koordinatsioonisüsteemi unikaalsuse võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.
Raport nendib, et 2004. aastal vastu võetud riigikogu kodukorra seaduse muudatused ja valitsuse vastavad õigusaktid on loonud hea põhja Eesti osalemiseks Euroopa Liidu otsustusprotsessis ning et Eesti peaks keskenduma teadmistepõhise ehk sügavuti liikuva poliitika edendamisele.
Raport esitab ka hulganisti ettepanekuid, kuidas parandada ja tõhustada siseriiklikku protsessi Eesti seisukohtade kooskõlastamisel ja kuidas Eesti seisukohad jõuaksid paremini Euroopa Liidu tasandile.