/nginx/o/2009/03/27/154817t1h1c10.jpg)
Tänavu on esimese nelja kuu jooksul tulekahjudes hukkunud 22 inimest, mis on poole vähem võrreldes aastataguse ajaga.
Tulesurmade arv on vähenenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku on eluhoonetes sel aastal toimunud 607 tulekahju, milles hukkus 22 ja sai vigastada 43 inimest. Mullu toimus aasta esimese nelja kuu jooksul 697 eluhoonepõlengut, milles hukkus 44 ja sai vigastada 49 inimest.
Ohvriterohkeim periood oli tänavu märts, mil tules hukkus kaheksa inimest.
Päästeameti statistika järgi toimub 65 protsenti surmaga lõppevaid tulekahjusid öösel. 17 inimest ehk 76 protsenti hukkunutest olid mehed. Pooled hukkunutest olid 40-70 aastased inimesed.
12 inimest ehk 55 protsenti hukkunutest kaotasid elu siseruumides hooletu suitsetamise tagajärjel. Hooletus lahtise tule kasutamisel nõudis kuue inimese elu.
«Inimeste tuleohutusalane teadlikkus on oluliselt paranenud,» ütles päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Viola Murd. Tema sõnul on maapiirkondade tuleohutusalane olukord rahuldav, muret tekitavad hoopis korterielanikud ja venekeelne elanikkond, kes alahindavad suitsuanduri vajalikkust.
Selle aasta 1. juulist on suitsuandur igas majapidamises kohustuslik. Koostöös kohalike omavalitsustega jagab päästeteenistus veel enne juulit vähekindlustatud peredele 5000 suitsuandurit. Kokku on viimasel kahel aastal «Kodu tuleohutuks» projekti raames suitsuanduri saanud 25 000 vähekindlustatud leibkonda.