Päevatoimetaja:
Andres Einmann
+372 666 2072

Päästeamet saadab Malisse demineerija

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Madis Filippov
Copy
Mali armee kontrollpunkt Sevare' lähistel.
Mali armee kontrollpunkt Sevare' lähistel. Foto: SCANPIX

Päästeamet lähetab märtsi keskpaigas humanitaardemineerimise missioonile Malisse oma demineerimiskeskuse eksperdi, kelle ülesandeks on kolme kuu jooksul koolitada sealseid spetsialiste ning tagada nende tegevuse üle järelevalve.

«Kahtlemata on meile usaldatud väga vastutusrikas ülesanne, see on demineerimiskeskuse 20 aasta pikkuse järjekindla töö vili,» ütles päästeameti demineerimiskeskuse juht Arno Pugonen. Missiooni orienteeruv kestus on kolm kuud, Eesti demineerija osaleb Malis Rootsi Tsiviilhädaolukordade agentuuri (MSB) juhtimise all.

Mali missiooni eesmärk on koolitada kohalikke demineerijaid ja korraldada järelvalvet nende tegevuse üle. Meeskonna eksperdid ei osale otseselt lõhkekehade otsimises ega nende kahjutukstegemises. Demineerija sotsiaalsed garantiid säilivad vastavalt Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadusele. Päästeametil lähetusega seonduvaid otseseid kulusid ei ole.

«Valitsusvägede ja mässuliste konflikti tulemusena on selle Lääne-Aafrika riigi pindala tuhanded ruutmeetrid muutunud miiniväljadeks ning saastunud lõhkemata lahingumoonast, mis ohustab tsiviilelanikkonna elu ja tervist,» ütles siseminister Ken-Marti Vaher. «Vältimaks inimohvreid ning muutmaks humanitaarabi kohaletoimetamise turvalisemaks, korraldab ÜRO demineerimise talitus laiaulatuslikku humanitaardemineerimist.»

Ta lisas, et Mali missioonilt saadav informatsioon ja kogemus on väärtuslik demineerimisvaldkonna paremaks arendamiseks ka Eestis ning tõstab nii demineerimiskeskuse kui Eesti rahvusvahelist mainet.

Malisse sõitev ekspert on osalenud ka varem sarnastel missioonidel ning ühtlasi on viimastel aastatel teinud koostööd MSBga.

Varasemalt on Eesti demineerijad näiteks Eesti esimese üksusena osalenud Afganistani sõjakoldes (2002-2005), osutanud esimesena maailmas demineerimisalast abi Gruusiale pärast sõjalist konflikti Venemaaga (2008) ja möödunud aastal osaleti MSB missioonil ka Kongos.

Tagasi üles