Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Titaani lahkumine

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Max Jakobson president Toomas Hendrik Ilvese raamatu esitlusel Helsingis Eesti saatkonnas septembris 2011.
Max Jakobson president Toomas Hendrik Ilvese raamatu esitlusel Helsingis Eesti saatkonnas septembris 2011. Foto: Priit Simson

MAX JAKOBSON (1923–2013). Helsingis suri laupäeval 89 aasta vanuselt tihedalt Eestiga seotud Soome diplomaat, poliitik ja ajakirjanik Max Jakobson.

Meie piirkond, see on Soome, ülejäänud Skandinaavia ja Eesti on kaotanud diplomaatilise titaani. On ju Max Jakobsoni tegevus ja looming kandunud kaugemale oma sünnimaa Soome piiridest. Erinevalt võib-olla mõnest teisest poliitikust ja diplomaadist ei olnud Jakobson mingi mesijutu ajaja. Tema ideed ja tegevus olid kantud ikkagi arusaamast, et maailmas valitseb riikide vahel realism ja et väikeriigil nagu Soome on selles realismis võimalik ellu jääda vaid õige poliitika kaudu. Jakobson üritas oma tegevusega kõigiti hoida Soomet ka läänemaailma orbiidil, seda vaatamata survele Moskvast.

Jakobsoni «Talvesõja diplomaatia» avaldamine 1955. aastal raputas rahvusvahelist kogukonda ja oli suure tõenäosusega põhjuseks, miks 1971. aastal blokeeris Nõukogude Liit tema saamise ÜRO peasekretäriks. Tema opus magnum oli aga «XX sajandi lõpparve», mis esitleb 20. sajandi ajalugu läbi Soome silmade. Ta jõudis veel kirjutada teose «Tulevik», mis heidab pilgu käimasolevasse sajandisse. Kõik need teosed on olemas ka eesti keeles.

Märksõnad

Tagasi üles