Rikkis geeni korda ei tee, süüta või kirikus küünal

«Mõnikord tuleb geneetikuil koos patsiendiga vanaks saada, enne kui nad leiavad vastuse küsimusele «miks?»,» sõnab geneetik Katrin Õunap. Foto: Sille Annuk

Geneetik Katrin Õunap on surmahirmu näinud küll. Nii laste kui ka nende vanemate silmis. Sellest teemast ei pääse kohe kuidagi ja kuskilt tuleb optimismi ja julgust ammutada, ütleb ta.

Haruldased haigused on alati olemas olnud.

Laias laastus öeldakse, et neli protsenti lastest sünnib mingi suurema või väiksema terviseprobleemiga. See tähendab nelja last sajast. Kõik neli ei ole aga haruldase haigusega, tõsine patoloogia võib tabada umbes ühte neist.