/nginx/o/2009/05/07/175412t1h2b55.jpg)
Suurtükiväepataljon kontrollis Kaitseväe keskpolügoonil 155 mm haubitsapatarei lahinglaskmistega reservi arvatavate ajateenijate lasketehnilisi oskusi.
Suurtükiväelased kontrollisid lahinglaskmistega patarei lahinguvõimet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Õpitu omandamisega võib rahule jääda. Viimane kontrollharjutus, mis eeldas ajaraami sisse jäämist, õnnestus ja tegutseti üldjoones veatult. Lõpliku vigade paranduse saab teha Kevadtormil tegutsedes,» ütles kapten Kütt lahinglaskmist kokku võttes teatas Kaitseväe peastaap.
Tulepatarei ülema leitnant Aleksandr Lupanovi sõnul on lahinglaskmised suurtükiväelaste jaoks alati rõõmupäevad, seda enam, et ajateenijad saavad lahingumoonaga lasta vaid kolmel korral. Kaks korda varem lasti 105 mm haubitsatest. Oma põhirelvast, milleks on 155mm haubits FH-70, lasksid ajateenijad sellel nädalal esimest korda ning tulemused olid väga head.
«Kolmapäeval lasksime 18 kilomeetri kaugusel asuvaid sihtmärke ning mürsud maandusid 150 meetri täpsusega. Sõjaolukorras tähendaks selline sooritus, et sihtmärk on tabatud ja hävitatud. Nende poistega läheksin ma kasvõi praegu sõtta,» oli Lupanov oma sõdurite üle uhke.
Kogu laskmiste läbiviimine ning juhtimine oli nii tänavu kui ka möödunud aastatel usaldatud ajateenijatele. Kutselised sõjaväelased ainult kontrollisid ja hindasid. Esimese kahe päevaga lasti välja ligi 160 kildmürsku.
Laskmise ajal tekkis ajateenijatel võistlus haubitsa tehnilise suutlikkusega, mille võitsid kõik meeskonnad. Nimelt on haubitsa tehnilises passis kirjas, et kaheksaliikmelise meeskonnaga haubitsa laskekiirus on kuni kuus lasku minutis. Just selle resultaadi saavutamine pani ajateenijaid iseendale plaksutama.
Lahinglaskmistest võttis osa kokku ligi 310 kaitseväelast, 280 neist olid ajateenijad. Kolmele päevale jagatud laskmise käigus testiti sõdurite oskusi oma ülesannetega toimetulekul, samuti ajaraamidest ning vajalikest tegevusprotseduuridest kinnipidamisel.
Suurtükiväepataljoni ülem kapten Vahur Kütt ütles laskmistest kõneledes, et tänavune õppus erineb varasematest, sest Suurtükiväepataljoni kontrollõppus on üles ehitatud ühe osana õppusest Kevadtormi 2009.
Suurtükiväepataljon suundub 12. mail Kevadtormi õppuste alale, kus jätkatakse ajateenijate taktikaliste oskuste kontrolliga.
Õppuse eesmärgiks on ühe jalaväepataljoni kokkuharjutamine jalaväebrigaadi raames ja reservüksuste värskendamine. Aasta suurim õppus kontrollib toetavate üksuste valmisolekut ning võimaldab eri tasandite ülematel ja staapidel saada praktilisi kogemusi üksuste juhtimisel. Õppusel osaleb selle erinevatel etappidel kokku ligi 3000 kaitseväelast, reservväelast ja kaitseliitlast.