Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/02/21/2840602t1h418a.jpg)
/nginx/o/2011/01/04/494056t1ha9fe.jpg)
Eelmisel sügisel rääkis mulle oma loo üks 16-aastane tütarlaps SOS lastekülast. Kuni 12. eluaastani elas ta oma perekonnas. Tema vanematel polnud kunagi töökohta, seitse last elasid näljas, kannatasid peksu ja alandust.
Need piinad lõppesid alles siis, kui tüdruk ise politseisse pöördus. Sellest ajast alates püüab ta lapsepõlve oma mälust kustutada. Igaveseks.