/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2013/03/08/1626284t1h46ef.jpg)
Kuna röövpüügiga kaasneb lisaks kriminaalkaristusele reeglina ka suur rahaline nõue keskkonnakahju hüvitamiseks, üritavad ebaseaduslikku kalapüüki viljelevad rikkujad keskkonnaametnikke üle kavaldada ning nii vastutusest pääseda või seda vähendada.
Röövpüüdjad üritavad keskkonnaametnikke üle kavaldada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnainspektsiooni keskkonnakuritegude uurimisüksuse juhi Rocco Otsa sõnul on ebaseadusliku kalapüügi osas rikkujateks olnud nii firmasid kui ka eraisikuid.
«Eks meid huvitavad rohkem elukutselised kalurid, kes aegajalt kipuvad seadust rikkuma, kuid sageli satuvad uurijate huviorbiiti ka harrastuskalamehed. Reeglina on tegemist võrgupüügil toime pandud kuritegudega ehk püügile asetatud võrgud on lubatust väiksema silmaga ning saagiks on alamõõdulised kalad,» rääkis Ots usutluses BNSile.
Kuna tõsise keskkonnarikkumise puhul, milleks on näiteks loata püük, lubatust väiksem võrgusilm, keelatud püügiaeg, illegaalne püügiviis või püüdmise koht, korrutatakse kahjumäär viiega, võivad isegi mõne üksiku ebaseadusliku võrguga püüdes kaasneda väga suured kahjusummad, mis on mõne juhtumi puhul ulatunud kümnetesse tuhandetesse eurodesse.
«Eks see on teinud kalurid kavalamaks, et vastutusest pääseda. On tulnud ette olukordi, kus ebaseaduslikult püügile pandud võrkudest alamõõdulisi kalu välja võttev kalur väidab, et tegelikult tema võrke merre ei pannud vaid lihtsalt läks võõrastest võrkudest kala varastama, võrkude omaniku kohta tal aga andmed puuduvad,» ütles Ots.
Kui uurijatel ei õnnestu tõestada vastupidist, ei saa Otsa sõnul kalurile esitada süüdistust keskkonnakahju tekitamises, vaid varguses, ning siis on võimalik ka, et rikkuja pääseb suure keskkonnakahju hüvitamise kohustusest. «Ka on tavapärane, et kaluritel on püügile asetatud nii õige silmasuurusega püünised kui ka lubatust väiksema silmaga võrgud ning keskkonnaametnike ilmumisel lihtsalt hüljatakse ebaseaduslik võrgujada,» ütles Ots.
Samuti on röövpüüdjad hakanud saaki jagama erinevatesse kottidesse ehk õige mõõduga kalad ühte ning alamõõdulised teise. Inspektorite ilmumise korral jäetakse ebaseaduslik saak maha, võimalusel uputatakse.
«Näiteks mullu tuvastasime röövpüügilt 12 Läti harrastuskalurit, kes said ka korraliku karistuse, kuid tänavu pole neist veel ükski ametnikele vahele jäänud, kuigi on põhjust arvata, et nad püüavad aktiivselt edasi ning võimalik, et nende käitumismaneer pole muutunud. Seega on nad muutunud ettevaatlikumaks ja üritavad inspektoried üle kavaldada,» ütles Ots.
Tema sõnul on kõigil tänapäeval telefonid taskus ning pole haruldane, et kui inspektorite sõidukeid on liikumas näha, levib info sellest kalurite vahel kiiresti.
«Kuid ka ametnikud muutuvad osavamaks, meil on hea tehnika ning võimalused uute nippidega rikkujaid tuvastada. Lihtsalt kõigest ei tasu avalikult rääkida,» ütles Ots.